Eesti keelemudelid: Ülevaade ja tulevikuperspektiivid

Lugemisaeg: 10-12 min

Sissejuhatus: Kas eesti keel on digitaalne dinosauruste park?

Kujuta ette, et jalutad läbi digitaalse metsa. Iga puu on siin keel, iga leht on sõna, iga oks on lause. Enamik puid on hiiglaslikud tammed – inglise, hiina, hispaania. Nende võrad ulatuvad taevani, varjates kõik enda all. Ja siis on seal… meie. Eesti keel. Pisike, aga sitke kask, mis püüab ellu jääda hiiglaste varjus. Kas me oleme määratud hääbuma, muutuma digitaalseks dinosauruste pargiks, kus meie keelt saab imetleda vaid klaasi tagant?

Või on meil hoopis salarelv? Midagi, mis aitab meil mitte ainult ellu jääda, vaid ka õitseda selles uues, tehisintellekti (AI) poolt kujundatud maailmas? See salarelv on meie endi loodud ja kohandatud eesti keelemudelid. Need ei ole lihtsalt koodiread, vaid meie keele digitaalsed hinged, mis õpivad, mõistavad ja loovad eestikeelset sisu. See artikkel sukeldub sügavale sellesse põnevasse maailma, uurides, kuidas AI keeletehnoloogia aitab eesti keelel digitaalses ökosüsteemis ellu jääda ja areneda. Hoiatan ette: see ei ole kuiv akadeemiline loeng, vaid lugu ellujäämisest, innovatsioonist ja natuke ka hirmust.

Miks on eesti keelemudelid üldse olulised?

Mõtle hetkeks, kuidas sa suhtled oma telefoniga, otsid infot Google’ist või kirjutad e-kirju. Enamik neist tegevustest on läbi imbunud tehisintellektist, mis mõistab ja töötleb keelt. Kui see AI räägib ainult inglise keelt, siis on eesti keelel sama palju võimalusi digitaalses maailmas ellu jääda kui jääkarul Sahara kõrbes. Meie keelel on vaja oma digitaalset häält, oma digitaalset aju, mis mõistaks meie nüansse, meie huumorit, meie valusid ja rõõme.

Eesti keelemudelid ongi see hääl. Need on spetsiaalselt eesti keele tohutul hulgal tekstidel treenitud algoritmid, mis suudavad genereerida, tõlkida, kokku võtta ja analüüsida eestikeelset teksti. Ilma nendeta oleksime sunnitud kasutama ingliskeelseid mudeleid, mis eesti keelt kas ei mõista üldse või teevad seda läbi vildaka tõlke, kaotades konteksti ja kultuurilise eripära. See ei ole lihtsalt mugavuse küsimus, see on keelelise suveräänsuse küsimus. Nagu me arutasime artiklis “Nelja miljardi sõna gamble: Kas eesti keel jääb AI-maailmas ellu?”, on meie keelekorpuse andmine suurtele tehnoloogiafirmadele kahe teraga mõõk. Kohalikud mudelid on meie kindlustuspoliis.

Eesti LLM-maastik: Kes mida teeb?

Õnneks ei ole me siin digitaalses metsas üksi. Eestis on mitu tublit tegijat, kes on võtnud südameasjaks eesti keele digitaalse tuleviku. Esirinnas on kahtlemata Tartu Ülikooli keeletehnoloogia grupp (TartuNLP). Nemad on meie keelemudelite teerajajad, kes on loonud mitmeid olulisi tööriistu:

• Neurotõlge: See on nagu supertõlk, mis suudab eesti keelt teistesse keeltesse ja tagasi tõlkida viisil, mis on üha loomulikum ja kontekstitundlikum. See on oluline nii ärisuhtluses kui ka kultuurivahetuses.
• Neurokõne: Kui oled kunagi kuulnud mõnda eestikeelset audioraamatut või navigatsioonisüsteemi, mis kõlab täiesti loomulikult, siis on suur tõenäosus, et selle taga on Neurokõne. See annab eesti keelele digitaalse hääle, mis ei kõla nagu robot.
• Estonian BERT (EstBERT): See on spetsiaalselt eesti keele tohutul hulgal tekstidel treenitud keelemudel, mis on aluseks paljudele teistele eestikeelsetele AI-rakendustele. Mõtle sellest kui eesti keele “aju” ehitamise esimesest ja kõige olulisemast sammust.
• Tehisaru Baromeeter: See on geniaalne tööriist, mis võimaldab võrrelda erinevate suurte keelemudelite (nagu GPT, Gemini, Claude, Llama, Mistral) eesti keele oskust. See aitab meil mõista, kus me oleme ja kuhu peame edasi liikuma.

Lisaks Tartu Ülikoolile on oluline roll ka ettevõtetel nagu Tilde, mis on Baltikumis keeletehnoloogia valdkonnas tugev tegija. Tilde keskendub kvaliteetsete eestikeelsete keelemudelite arendamisele, mis vastavad Euroopa Liidu andmekaitse- ja suveräänsusnõuetele. See on kriitilise tähtsusega, sest me ei taha, et meie keeleandmed rändaksid kontrollimatult mööda maailma ringi.

Andmete nappus ja hallutsinatsioonid: Väikese keele needus?

Nagu iga väikese keele puhul, on ka eesti keelemudelite arendamisel üks suurim väljakutse andmete nappus. Suured keelemudelid vajavad treenimiseks tohutul hulgal teksti – miljardeid ja triljoneid sõnu. Inglise keele jaoks on seda materjali küllaga, aga eesti keele jaoks on see piiratud. See tähendab, et meie mudelid on “näljasemad” ja iga kvaliteetne eestikeelne tekst on kulla hinnaga.

Andmete nappus toob kaasa ka teise probleemi: hallutsinatsioonid. See ei tähenda, et AI näeks roosasid elevante, vaid seda, et mudel genereerib faktiliselt ebakorrektset või kontekstivälist infot. See on eriti ohtlik näiteks meditsiinis või juriidikas, kus iga sõna loeb. Kujuta ette, et küsid AI-lt nõu ja see annab sulle enesekindlalt vale vastuse. See on nagu sõber, kes räägib alati veenvalt, aga kelle juttu ei saa kunagi usaldada. Meie eesmärk on treenida mudeleid nii, et nad oleksid mitte ainult “kõneosavad”, vaid ka “targad” ja “usaldusväärsed”.

“Keelemudelid hallutsineerivad, sest nad on disainitud genereerima tõenäosuslikult järgmise sõna, mitte otsima tõde.” – See on oluline eristus, mida peame AI-ga suheldes meeles pidama.

Keeleline suveräänsus: Kas anname oma keele hiidudele?

Eesti on tuntud oma e-riigi ja digitaalse innovatsiooni poolest. Oleme uhked oma digitaalse identiteedi üle. Aga mis saab meie keelelisest identiteedist AI-ajastul? Nagu mainitud, on Eesti andnud oma keelekorpuse suurtele tehnoloogiafirmadele nagu Meta. See on pragmaatiline samm, et tagada eesti keele nähtavus globaalsetes mudelites. Kuid see tekitab ka küsimusi keelelise suveräänsuse kohta.

Kellele kuuluvad meie keeleandmed, kui need on treenitud hiiglaslikes globaalsetes mudelites? Kas meil on kontroll selle üle, kuidas neid andmeid kasutatakse? Kas meie keel lahustub globaalses kultuuriruumis, kaotades oma eripära? Need on keerulised eetilised ja filosoofilised küsimused, millele meil veel vastuseid pole. Oluline on, et meil oleksid ka kohalikud, riiklikult toetatud keelemudelid, mis on meie kontrolli all ja mis teenivad eelkõige eesti keele ja kultuuri huve. Loe lähemalt andmete omandiõiguse kohta meie artiklist “Andmed on uus nafta? Kellele kuuluvad sinu andmed AI-ajastul?”.

Tulevikuperspektiivid: Mis saab edasi?

Eesti keelemudelite tulevik on helge, aga nõuab pidevat tööd ja investeeringuid. Näeme mitmeid suundi:

• Spetsialiseeritud mudelid: Lisaks üldistele keelemudelitele arendatakse üha enam spetsialiseeritud mudeleid, näiteks meditsiini, juriidika või hariduse valdkonnas. Need mudelid on treenitud konkreetsetel andmetel ja suudavad pakkuda täpsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi.
• Integreerimine e-riiki: Nagu Bürokratt AI initsiatiiv näitab, integreeritakse keelemudeleid üha enam e-riigi teenustesse. See tähendab, et tulevikus saame riigiga suhelda veelgi loomulikumalt ja efektiivsemalt, saades proaktiivseid teenuseid enne, kui me neid küsidagi oskame.
• Keeleline innovatsioon: AI ei ole ainult säilitaja, vaid ka looja. Keelemudelid võivad aidata meil avastada uusi sõnu, väljendeid ja isegi luua uut eestikeelset kirjandust või muusikat. Mõtle näiteks, kuidas AI saaks aidata luua uut seto leelot või regilaule, nagu me arutasime artiklis “Seto leelo ja AI-süntesaator”.
• Kodanike kaasamine: Igaüks saab panustada eesti keelemudelite arengusse. Kasutades eestikeelseid AI-rakendusi ja andes tagasisidet, aitame me mudeleid paremaks muuta. Mida rohkem kvaliteetseid andmeid on mudelite treenimiseks, seda paremaks need muutuvad.

Eesti keelemudelid ei ole pelgalt tehnoloogiline projekt, vaid rahvuslik missioon. See on meie võimalus tagada, et meie keel, meie kultuur ja meie identiteet püsiksid elujõulisena ka digitaalses tulevikus. See on nagu vana kase istutamine digitaalsesse metsa, teades, et see kasvab tugevaks ja annab varju ka tulevastele põlvedele.

Kõik AI tööriistad ühes platvormis

Unusta kümned erinevad tellimused. Magica koondab üle 5000+ AI tööriista ja mudeli – tekstist videoni. Nutikas AI agent valib automaatselt sinu ülesande jaoks parima tööriista, säästes aega ja optimeerides kulusid.

✓5000+ AI tööriistu ja mudelit

✓Nutikas AI agent valib parima lahenduse

✓Üks tellimus – lõputud võimalused

Avasta 5000+ AI tööriista

Peamised järeldused

• Eesti keelemudelid on hädavajalikud meie keele digitaalseks säilitamiseks ja arendamiseks.
• Tartu Ülikool ja Tilde on kohalikud liidrid, kes loovad spetsiifilisi ja kvaliteetseid eestikeelseid AI-lahendusi.
• Andmete nappus ja hallutsinatsioonid on peamised väljakutsed, mis nõuavad pidevat teadus- ja arendustegevust.
• Keeleline suveräänsus on oluline küsimus, mis nõuab tasakaalu globaalsete mudelite kasutamise ja kohalike lahenduste arendamise vahel.
• Igaühe panus eestikeelsete AI-rakenduste kasutamise ja tagasiside andmise kaudu on keele tuleviku jaoks kriitiline.

 Sinu roll keele tulevikus

See artikkel on vaid pilguheit eesti keelemudelite põnevasse ja keerulisse maailma. Aga see ei ole ainult teadlaste ja arendajate pärusmaa. See on meie kõigi ühine vastutus. Kasuta eestikeelseid AI-rakendusi, anna tagasisidet, toeta kohalikke algatusi. Iga sinu tegevus aitab kaasa sellele, et meie pisike, aga sitke kask kasvaks digitaalses metsas veelgi tugevamaks.

Milliseid eestikeelseid AI-rakendusi oled sina kasutanud? Milliseid probleeme oled kohanud? Jaga oma mõtteid kommentaarides või avasta teisi põnevaid tehisintellekti teemasid meie blogis!

Korduma Kippuvad Küsimused

Viited

• [1] Tilde Eesti: Selle aasta põhiteema on hea eestikeelne suur keelemudel
• [2] TartuNLP: Tartu Ülikooli keeletehnoloogia grupp
• [3] ERR Novaator: Keeletehnoloog: seitsme aasta pärast mõistab tehisaru liivikeelset sarkasmi