Eetilised piirid süvavõltsingute loomisel surnud lähedastest

See on teema, mis puudutab meid kõiki väga isiklikult. Tehisintellekti areng on toonud kaasa võimalusi, mis varem kuulusid ulmemaailma. Üks selline võimalus on süvavõltsingute ehk deepfake’ide loomine, mille abil saab luua väga tõetruid videoid ja häälekloone.

Aga mis siis, kui me soovime neid kasutada, et tuua tagasi oma lahkunud lähedasi, kasvõi virtuaalselt? See tekitab palju küsimusi moraali ja privaatsusõiguste kohta.

Mis on süvavõltsing ja kuidas see töötab?

Süvavõltsing on tehisintellekti vahenditega tehtud võltsing, mis kasutab masinõppe algoritme. Need algoritmid võimaldavad muuta pilte, videoid ja hääli nii tõepäraseks, et neid on peaaegu võimatu eristada päris sisust.

Näiteks Google’i ja teiste ettevõtete arendatud tehnoloogiad suudavad analüüsida tuhandeid pilte ja videoid, et luua veenvaid võltsinguid. Tihti kasutatakse üle 20 000 pildi iga näo süvavõltsingu loomiseks, et tulemus oleks tõeliselt usutav. See on video manipuleerimine uuel tasemel.

Eetilised piirid ja riskid süvavõltsingute tehnoloogias

Süvavõltsingute tehnoloogia kasutamine tekitab sügavaid eetilisi küsimusi, eriti seoses valede leviku ja desinformatsiooniga. Nagu Claire Wardle on märkinud, on praegune olukord võrreldav Kodaki-aegse fototehnoloogia algusaegadega, kui muretseti pildi manipuleerimise pärast. Nüüd on see mure kordades suurem, sest tegemist on liikuva pildi ja häälega.

Tehisintellekti areng on toonud kaasa ka uusi ohte nagu identiteedivargus ja isikute jäljendamine. Kujutage ette olukorda, kus keegi kasutab teie lahkunud lähedase süvavõltsingut, et levitada valeinformatsiooni või tekitada emotsionaalset kahju. See on digitaalse eetika ja meedia usalduse suur proovikivi.

Süvavõltsingu kasutusvõimalused ja eesmärgid

Süvavõltsingute tehnoloogiat kasutatakse mitmel otstarbel. Üks levinumaid on libauudiste genereerimine ja poliitiline manipuleerimine. Näiteks Volodõmõr Zelenskõi võltsvideo, mis kutsus ukrainlasi relvi maha panema, näitas selgelt informatsioonisõja ohtusid.

Samas on ka loovamaid ja heatahtlikumaid kasutusviise. Jim Meskimen, näitleja ja koomik, on loonud süvavõltsingute videoid, kus ta kehastab erinevaid kuulsaid isikuid, näiteks Barack Obamat. See näitab, et tehisintellekti loodud sisu ei pea alati olema pahatahtlik, kuid piirid on õhukesed.

Süvavõltsingute leviku ja ajalooga seotud faktid

Süvavõltsingute levik algas laiemalt 2017. aastal ja nende tehnoloogia on aastate jooksul märkimisväärselt paranenud. Algselt levisid need peamiselt Reddit’is ja teistel sotsiaalmeedia platvormidel, kuid nüüd on need laialt levinud ka näiteks YouTube’is ja Facebook’is.

Tänapäeval on turul olemas rakendused ja veebilehed, mis võimaldavad kasutajatel ise süvavõltsingut luua või tuvastada. See tehnoloogia on muutunud kättesaadavamaks ja seega ka ohtlikumaks. Hany Farid, ekspert digitaalse kohtuekspertiisi alal, on hoiatanud, et meil on vaja paremaid vahendeid nende tuvastamiseks.

Süvavõltsingute ohud avalikus ja poliitilises ruumis

Süvavõltsingute tehnoloogiat kasutatakse valedeks videovoogudeks ja telefonikõnede võltsimiseks, mis võivad põhjustada poliitilist või sotsiaalset segadust. Näiteks on avalikkuses levinud juhtumeid, kus Euroopa ametnike ja ülemustega on tehtud videokõnesid, kus tegelikult on tegemist olnud süvavõltsingutega. Michal Pechoucek Avastist on rõhutanud, et see on tõsine oht riigi julgeolekule.

FBI hoiatab nende kasutamise eest valeandmete levitamisel, sest need võivad mõjutada valimisi ja kahjustada meedia usaldust. Näiteks on olnud juhtumeid, kus süvavõltsinguid on kasutatud valimiste sekkumisel ja avaliku arvamuse manipuleerimisel. See on tehisintellekti tehnoloogia tumedam pool.

Eksperdi arusaam

“Tehisintellekt on muutnud sotsiaalse manipuleerimise nutikamaks ja hirmutavamaks, kusjuures küberkurjategijad kasutavad usalduse petmiseks süvavõltsingute tehnoloogiat, hääle imiteerimist ja tehisintellekti genereeritud sõnumeid, mis kujutavad tõsist ohtu nii ettevõtetele kui ka riiklikule julgeolekule.” , Küberturvalisuse valdkonna ekspert

Süvavõltsingu tehnoloogilised alused ja eetilised piirid

Süvavõltsing on tehisintellekti vahenditega loodud võltsing. See tähendab, et masinõppe algoritmid, mis on osa laiemast tehisintellekti tehnoloogiast, võimaldavad muuta pilte, videoid ja hääli nii tõepäraseks, et neid on peaaegu võimatu eristada pärisest. Näiteks on süvavõltsingute loomisel kasutatud üle 20 000 pildi iga näo jaoks, et saavutada uskumatu realism. See tehnoloogia on arenenud märkimisväärselt alates selle laiemast levikust 2017. aastal.

Eetilised piirid süvavõltsingute tehnoloogias on aga üha olulisemad. Kuigi see pakub põnevaid võimalusi, toob see kaasa ka suuri riske, eriti seoses valede leviku ja desinformatsiooniga. Mõned eksperdid võrdlevad praegust olukorda Kodaki-aegse fototehnoloogia algusaegadega, kui muretseti pildi manipuleerimise pärast. Tänapäeval on mure veelgi suurem, sest tehisintellekti abil loodud sisu, mida nimetatakse ka sünteetiliseks meediaks, võib olla niivõrd veenev, et see ohustab meedia usaldust ja isegi rahvuslikku julgeolekut.

Näiteks, kujutage ette, et näete videot, kus Barack Obama ütleb midagi täiesti ebatavalist. Kas usuksite seda kohe? Tõenäoliselt mitte, kui te teate, et süvavõltsingud on olemas. See ongi üks suurimaid ohte, sest inimesed võivad hakata kahtlema kõiges, mida nad näevad ja kuulevad, mis omakorda õõnestab ühiskondlikku usaldust.

Miks ja millal seda tehnikat kasutada?

Süvavõltsingut kasutatakse mitmel eesmärgil. Üks levinumaid ja kahjulikumaid on libauudiste genereerimine ja poliitiline manipuleerimine. Näiteks on Vitali Klitško nimel tehtud võltsvideokõnesid Euroopa linnapeadele, nagu Berliini linnapea Franziska Giffey, mis tekitasid segadust. FBI on hoiatanud süvavõltsingute kasutamise eest valeandmete levitamisel, sest see kujutab endast tõsist ohtu.

Kuid süvavõltsingul on ka teisi kasutusvõimalusi. Näiteks on Jim Meskimen, tuntud koomik, loonud süvavõltsinguid meelelahutuseks. Küsimus tekib aga siis, kui soovime kasutada seda tehnoloogiat emotsionaalselt tundlikumates olukordades, näiteks lahkunud lähedaste meenutamisel. Kas on moraalselt õige luua digitaalseid võltsinguid inimestest, kes enam meie seas ei ole?

Mõned võivad arvata, et see aitab leevendada leina, tuues tagasi mälestusi ja võimaldades “suhelda” lahkunuga. Teised aga näevad selles identiteedivargust ja privaatsuse rikkumist, isegi kui isik on surnud. See on keeruline eetiline probleem, millele ei ole lihtsaid vastuseid.

Praktilised näited ja rakendused

Süvavõltsingute tehnoloogia on jõudnud sinnamaale, et igaüks saab seda kasutada. Turul on rakendusi ja veebilehti, mis võimaldavad luua või tuvastada süvavõltsinguid. Näiteks Facebook, Twitter ja Reddit on platvormid, kus süvavõltsingu sisu levib kiiresti. Google ja YouTube on samuti tegelenud selle probleemiga, püüdes leida viise, kuidas tuvastada ja piirata valeandmete levikut.

Näiteks, kui keegi loob oma lahkunud vanavanemast hääleklooni, et kuulata veel kord tema lugusid, kas see on vale? Mõned kultuurid võivad seda pidada lugupidamatuks, samas kui teised näevad seda kui viisi mälestust elus hoida. See on sügavalt isiklik ja kultuuriliselt tundlik küsimus.

“Tehisintellekti loodud sisu ja süvavõltsingute puhul on kõige olulisem küsimus usaldus. Kui me kaotame usalduse selle vastu, mida me näeme ja kuuleme, on tagajärjed ühiskonnale laastavad,” ütles Claire Wardle, desinformatsiooni ekspert.

Nõuanded emotsionaalselt tundliku tehisaru kasutuse kohta

Emotsionaalselt tundliku tehisintellekti, nagu süvavõltsingute, kasutamisel on oluline mõelda läbi mitu aspekti. Esiteks, austus lahkunu vastu. Kas lahkunu oleks soovinud, et tema kujutist või häält sel viisil kasutatakse? See on küsimus, mida peaksime endalt küsima.

Teiseks, privaatsusõigused. Isegi pärast surma on inimestel teatud õigused oma kujutisele ja häälele. Kuidas me saame tagada, et neid õigusi austatakse, eriti kui tegemist on digitaalse võltsinguga? See on keeruline, sest seadused ei ole veel tehisintellekti kiire arenguga sammu pidanud.

Kolmandaks, potentsiaalne kahju. Kuigi kavatsused võivad olla head, võib süvavõltsingute loomine lahkunutest tekitada ootamatut valu või segadust teistele lähedastele. Näiteks, kas see võib takistada leinaprotsessi või luua ebarealistlikke ootusi?

Mõned soovitused selle teema käsitlemiseks:

• Konsulteerige lähedastega: Enne süvavõltsingu loomist arutage oma kavatsusi teiste pereliikmetega.
• Austage lahkunu soove: Kui lahkunu on oma eluajal väljendanud soove oma digitaalse pärandi kohta, järgige neid.
• Vältige kuritarvitamist: Ärge kasutage süvavõltsinguid lahkunute kujutise või hääle moonutamiseks või kahjustamiseks.
• Olge läbipaistev: Kui loote süvavõltsingu, olge selle suhtes läbipaistev ja andke teada, et tegemist on tehisintellekti loodud sisuga.

Kokkuvõttes on süvavõltsingute loomine surnud lähedastest keeruline teema, mis nõuab hoolikat kaalumist ja eetilist lähenemist. Tehisintellekti tehnoloogia pakub uskumatuid võimalusi, kuid me peame meeles pidama, et iga tehnoloogia kasutamisega kaasneb vastutus.

“Tehisintellekti ajastul on väärinfo ja süvavõltsingute levik muutnud tõe mõistmise keeruliseks, mistõttu lasub vastutus materjali eetilise kasutamise ja õiguste kontrollimise eest täielikult sisu taaskasutajal.” , Paul Cook, postdigitaalse ajastu ja väärinfo uuringute ekspert

Korduma kippuvad küsimused süvavõltsingute kohta

Mis on süvavõltsing?

Süvavõltsing on tehisintellekti vahenditega loodud võltsing, mis kasutab masinõppe algoritme, et muuta pilte, videoid või hääli väga tõepäraseks. See tähendab, et tehisaru tehnoloogia abil saab panna inimesi ütlema või tegema asju, mida nad tegelikult pole teinud. Näiteks on süvavõltsingute loomisel kasutatud üle 20 000 pildi iga näo jaoks, et saavutada uskumatu realism.

Kas süvavõltsingud on alati pahatahtlikud?

Ei, süvavõltsinguid saab kasutada ka meelelahutuslikel või hariduslikel eesmärkidel. Näiteks on näitleja Jim Meskimen loonud süvavõltsinguid kuulsustest humoorikaks otstarbeks, mis on leidnud positiivset vastukaja YouTube’i platvormil. Kuid kahjuks on suur osa süvavõltsingute levikust seotud desinformatsiooni ja pahatahtliku manipuleerimisega, mis on tekitanud muret nii Google’is kui ka Facebookis.

Kuidas saab süvavõltsinguid tuvastada?

Süvavõltsingute tuvastamine on keeruline, kuid tehisaru tehnoloogia areneb pidevalt ka selles suunas. Mõned meetodid hõlmavad ebakõlade otsimist näoilmetes, silmade liikumises või helikvaliteedis. Samuti on olemas spetsiaalsed tarkvarad ja tööriistad, mis aitavad digitaalse võltsimise näiteid tuvastada. Näiteks on Hany Farid ja Michal Pechoucek teinud märkimisväärset tööd selles valdkonnas. Oluline on kriitiline mõtlemine ja allikate kontrollimine, näiteks enne Postimehe või ERR-i uudiste jagamist.

Kas surnud isiku süvavõltsingu loomine on seaduslik?

See on keeruline juriidiline ja digitaalse eetika küsimus ning seadused erinevad riigiti. Paljudes kohtades puuduvad veel spetsiifilised seadused, mis reguleeriksid surnud isikute digitaalseid õigusi ja süvavõltsingute loomist. Siiski võivad kehtida üldised privaatsusõigused või laimuseadused, mis võivad olla kohaldatavad. See teema tõstab esile ka identiteedivarguse ja isikute jäljendamise riske.

Millised on eetilised kaalutlused surnud lähedastest süvavõltsingute loomisel?

Eetilised kaalutlused hõlmavad austust lahkunu vastu, tema privaatsusõiguste tagamist ja potentsiaalse emotsionaalse kahju vältimist teistele lähedastele. Oluline on küsida, kas lahkunu oleks seda soovinud ja kas see aitab leinaprotsessile kaasa või pigem takistab seda. See on tundlik teema, mis puudutab sügavalt meie moraalset kompassi ja suhet tehisintellekti loodud sisuga.

“Surnud isikutest süvavõltsingute loomine on keeruline juriidiline ja eetiline küsimus, kus tuleb kaaluda austust lahkunu privaatsuse vastu ning hinnata, kas selline tehnoloogia toetab või hoopis takistab lähedaste leinaprotsessi.” , Õigus- ja eetikavaldkonna ekspert