Tehisintellekt koolis: õpetaja praktiline juhend reegliteks, ülesanneteks ja hindamiseks

Kui sõna tehisintellekt tekitab sinus õpetajana pigem ebakindlust kui elevust, siis tea, et sa pole üksi. See juhend on loodud just sinu jaoks – et selgitada tehisintellekti (lühendina AI) maailma lihtsalt, praktiliselt ja ilma igasuguse keerulise tehnikajututa. Räägime nagu sõbrale – soojalt ja selgelt.

Miks tehisintellekt on sinu klassiruumis juba kohal

Alustame kõige olulisemast: tehisintellekt ei ole enam ammu mingi ulmefilmi teema. See on juba praegu sinu õpilaste igapäevane abimees, olgu nad siis kodus või vahetunnis telefoni sirvimas.

Selle ignoreerimine oleks umbes sama, kui oleksime 20 aastat tagasi otsustanud, et internet on vaid mööduv nähtus. Täna on selge, et tehnoloogia on tulnud, et jääda. Meie ülesanne on õppida sellega targalt koos elama. Sinu õpilased kasutavad juba praegu tööriistu nagu ChatGPT, et leida ideid, otsida kiireid vastuseid või isegi koostada esimesi mustandeid oma kodutöödele.

Näiteks võib 8. klassi õpilane paluda tehisintellektil panna kokku referaadi “Eesti keskaegsed linnused” esialgse kava ja leida peamised allikad. Või siis palub gümnasist AI-l selgitada keerulist matemaatikavalemit samm-sammult, sest õpetaja seletus läks tunnis meelest ära. See toimub juba täna.

See pole oht, vaid uus reaalsus

Selle jutu eesmärk ei ole sind hirmutada, vaid vastupidi – anda sulle kindlustunne. Sinu roll õpetajana ei kao kuhugi, vaid muutub tegelikult veelgi tähtsamaks. Sinust saab digiajastu teejuht, kes ei õpeta ainult fakte, vaid ka seda, kuidas selles tohutus infohulgas orienteeruda ja kriitiliselt mõelda.

Tegelikult on AI kasutamine Eestis juba laialt levinud. Statistikaameti värskest uuringust selgus, et pea pooled Eesti internetikasutajatest on tehisintellekti juba proovinud, olgu siis tekstide loomiseks või küsimustele vastuste otsimiseks. See näitab, kui kiiresti uus tehnoloogia meie igapäevaellu jõuab ja miks on oluline sellega koolis teadlikult tegeleda. Uuringu kokkuvõtte leiad Statistikaameti lehelt.

Sinu ülesanne pole võidelda tehisintellekti vastu, vaid õpetada noori seda vastutustundlikult ja kriitiliselt kasutama. Sa ei pea olema tehnikaguru, piisab täiesti, kui oled avatud meelega õppija – täpselt nagu su õpilasedki.

See uus olukord annab sulle suurepärase võimaluse keskenduda just sellele, mis on õpetamises kõige olulisem:

• Kriitilise mõtlemise arendamine: Kuidas eristada AI pakutud infost tõde ja valet?
• Loovuse julgustamine: Kuidas kasutada AI-d hüppelauana, et luua midagi täiesti uut, mitte lihtsalt kopeerida?
• Eetiliste küsimuste arutamine: Millal on AI kasutamine aus abivahend ja millal muutub see spikerdamiseks?

Näiteks on AI justkui ülivõimas kalkulaator. Matemaatikaõpetaja ei keela ju kalkulaatorit, vaid õpetab, millal seda kasutada ja kuidas peast arvutamise oskus ikkagi alles hoida. Sama loogika kehtib nüüd ka tehisintellektiga.

Kui soovid sügavamalt mõista, mis tehisintellekt üldse on ja kuidas see toimib, siis meie põhjalik ülevaade AI põhitõdedest annab sulle hea aluse. Selles juhendis keskendume aga juba järgmistele, praktilistele sammudele sinu klassiruumis.

Selgete mängureeglite kehtestamine AI kasutamiseks

Nüüd, kui on selge, et tehisintellekt on klassiruumi jõudnud ja sinna ka jääb, kerkib paratamatult küsimus: kuidas tagada, et seda kasutataks targalt ja ausalt? Loome koos lihtsad ja praktilised mängureeglid, mida saad koos õpilastega paika panna.

Kõige lihtsam viis alustamiseks on jagada koolitööd kolme kategooriasse: roheline, kollane ja punane tsoon. See on nagu valgusfoor, mis aitab nii sinul kui ka õpilastel hetkega aru saada, millal on AI kasutamine igati teretulnud ja millal tuleks pidurit tõmmata.

Roheline, kollane ja punane tsoon

Mõtle sellest süsteemist kui abimehest, mis loob selgust. Iga ülesande puhul saate ühiselt kokku leppida, millisesse kategooriasse see kuulub. Nii on reeglid kõigile üheselt mõistetavad.

• Roheline tsoon (AI on su sõber ja abiline): Siia kuuluvad ülesanded, kus AI kasutamine on lausa soovitatav. Näiteks ideede genereerimine, ajurünnakud, keeruliste teemade lihtsustamine või esialgse mustandi loomine. Siin on AI nagu tark partner, kes aitab mõtetel lennata.
• Kollane tsoon (Kasuta, aga mõistusega): Selles alas on AI kasutamine lubatud, kuid teatud piirangutega. Õpilane võib AI-d kasutada infoallikana või faktide kontrollimiseks, kuid lõplik töö peab põhinema tema enda analüüsil. Oluline on selgelt viidata, kust info pärineb ja kuidas tehisintellekti kasutati.
• Punane tsoon (Siin loevad ainult sinu mõtted): Siin on tehisintellekti kasutamine keelatud. Need on ülesanded, mis hindavad õpilase iseseisvat mõtlemist, analüüsioskust või isiklikku arvamust – näiteks arvamusessee, eksam või kontrolltöö.

See lihtne jaotus aitab õpilastel arendada kriitilist meelt selle osas, millal ja kuidas tehnoloogiat kasutada.

Näiteks ajalootunnis võib referaadi “Vana-Rooma arhitektuur” koostamine olla rohelise tsooni tegevus, kus õpilane kogub AI abil ideid ja loob esmase struktuuri. Samas arvamuse kirjutamine teemal “Kas gladiaatorite võitlused olid õigustatud?” oleks juba selgelt punase tsooni ülesanne.

Alljärgnev tabel võtab kokku praktilised näpunäited, kuidas tehisintellekti kasutamist klassiruumis reguleerida, jagades tegevused lubatud, piirangutega lubatud ja keelatud kategooriatesse.

Tehisintellekti kasutamise reeglid klassis

Selle raamistiku abil on lihtne luua selged ootused ja vältida arusaamatusi. See annab õpilastele vabaduse AI-d kasutada seal, kus see on kasulik, ning seab samas kindlad piirid seal, kus on oluline iseseisev mõtlemine.

Plagiaat ja privaatsus uuel ajastul

On ülioluline rääkida õpilastega avatult sellest, kus jookseb piir AI kasutamise ja spikerdamise vahel. Tehke neile selgeks, et tehisintellekti loodud teksti üks-ühele kopeerimine on täpselt samasugune plagiaat nagu raamatust maha kirjutamine.

Parim võrdlus on see: AI on nagu maailma kõige targem ja kiirem entsüklopeedia, mis aitab sul leida infot. Aga sa ei esitaks ju entsüklopeedia artiklit oma nime all, eks? Sa kasutad seda infoallikana, et luua midagi uut ja enda oma.

Sama tähtis teema on andmekaitse. Rõhuta, et AI-vestlusrobotid ei ole päevikud ega turvalised kohad isikliku info jagamiseks.

Mida mitte kunagi AI-le jagada:

• Täisnime, kodust aadressi ega telefoninumbrit.
• Paroole ega infot kooli kasutajakontode kohta.
• Isiklikke muresid või tundlikku infot sõprade ja pere kohta.

AI-süsteemid salvestavad sageli vestluste andmeid oma mudelite treenimiseks. See tähendab, et kõik, mida sinna kirjutatakse, võib jääda alles ja seda võivad näha ka teised. See on justkui postkaardi saatmine – igaüks võib seda teel lugeda.

Looge reeglid koos õpilastega

Kõige tõhusam viis reeglite kehtestamiseks on teha seda koos õpilastega. See annab neile vastutustunde ja aitab põhimõtteid paremini omaks võtta, sest nad on ise nende loomises osalenud.

Väike harjutus klassile:

1. Jagage õpilased gruppidesse.
2. Paluge igal grupil kirja panna 3–5 reeglit, kuidas tehisintellekti peaks koolis kasutama.
3. Arutage ettepanekud ühiselt läbi ja koostage klassi ametlik “AI hea tava” plakat.

Selline kaasav lähenemine muudab reeglid nende endi omaks, mitte lihtsalt järjekordseks käsuks õpetajalt. Nii loote klassis kultuuri, kus tehisintellekt on võimas ja kasulik tööriist, mida kasutatakse targalt ja ausalt.

Kuidas luua AI-kindlaid ja arendavaid ülesandeid?

Oleme ausad. Kui iga vastuse saab ChatGPT-st kätte mõne hetkega, tekib õpetajal paratamatult küsimus: kuidas ma üldse saan midagi küsida nii, et õpilane ise ka mõtleks? See ongi tänapäeva klassiruumi üks suurimaid väljakutseid.

Aga pole põhjust muretseda. Lahendus ei ole AI keelustamine ega jalgratta leiutamine. Tuleb lihtsalt oma lähenemist ülesannete püstitamisele natuke kohandada. Eesmärk on muuta tehisintellekt õpilase jaoks nutikaks tööriistaks, mitte lihtsalt digitaalseks spikriks.

Näiteks tavapärane ülesanne: “Kirjuta referaat Eesti iseseisvuse taastamisest.” ChatGPT teeb selle ära minutiga. Aga mis siis, kui küsida hoopis nii: “Kujuta ette, et oled välisajakirjanik 1991. aasta augustis Tallinnas. Kirjuta reportaaž sündmustest, kasutades tollaseid piiratud teadmisi ja emotsioone. Lõpetuseks võrdle oma reportaaži tänapäevase ajaloolise vaatega.” See ülesanne nõuab juba empaatiat, loovust ja kontekstitunnetust – asju, mida AI ei oska kopeerida.

Keskendu protsessile, mitte ainult tulemusele

Üks tõhusamaid viise on nihutada hindamise fookus lõpptulemuselt õpiprotsessile. Kui õpilane peab selgitama, kuidas ta vastuseni jõudis, muutub AI abivahendiks, mille kasutamist tuleb põhjendada ja kriitiliselt analüüsida.

Teisisõnu, tööprotsessi dokumenteerimisest saab ülesande loomulik osa. Palu õpilasel lisada oma tööle lühike refleksioon või logiraamat, kus ta kirjeldab oma teekonda tulemuseni. See on suurepärane viis õpetada neile teadlikku ja kriitilist tehnoloogia kasutamist.

Mõtle sellest nii: sa ei hinda ainult valmis kooki, vaid ka retsepti, mille õpilane selle valmistamiseks lõi, ja tema selgitusi, miks ta just neid koostisosi kasutas. See õpetab palju rohkem kui lihtsalt lõpptulemuse maitsmine.

Mida võiks õpilane oma tööprotsessis kirjeldada?

• Milliseid AI-tööriistu kasutasid? (nt ChatGPT, Copilot, Canva pildigeneraator)
• Milliseid käsklusi ehk prompte sa AI-le andsid? Palu neil kopeerida 3–5 parimat käsklust, mis neid edasi aitasid.
• Kuidas sa kontrollisid AI antud info tõesust? Milliseid teisi allikaid sa kasutasid faktide kinnitamiseks?
• Kus oli AI suurimaks abiks ja kus see sind alt vedas? See arendab kriitilist mõtlemist.
• Mida sa ise juurde lisasid, mida AI ei osanud pakkuda? See aitab neil märgata omaenda panuse väärtust.

Selline lähenemine ei vähenda ainult spikerdamise ahvatlust, vaid muudab selle sisuliselt mõttetuks. Ülesanne pole enam “leia vastus”, vaid “näita oma teekonda vastuseni”. Lisaks annab see sulle hindajana kordades rohkem infot õpilase tegelike oskuste ja mõttemaailma kohta.

Praktilised näited AI-kindlatest ülesannetest

Kuidas siis praktikas selliseid ülesandeid luua? Siin on mõned ideed, mida saad kohandada peaaegu igasse ainetundi, alates kirjandusest kuni matemaatikani.

Ülesanded, mis nõuavad isiklikku sidet

Seo ülesanne õpilase enda kogemuste, arvamuste või kodukohaga. AI-l puuduvad isiklikud mälestused, mistõttu on tal võimatu sellist ülesannet autentselt lahendada.

• Kirjandus: “Analüüsi “Tõe ja õiguse” peategelase Andrese valikuid. Võrdle neid mõne raske otsusega, mida oled ise oma elus pidanud tegema või nägema.”
• Ajalugu: “Uuri oma kodukoha ajalugu ja leia üks unustatud lugu või sündmus. Kirjuta sellest lühike artikkel ja selgita, miks on oluline seda tänapäeval mäletada.”
• Ühiskonnaõpetus: “Vii läbi lühiintervjuu oma vanavanematega nende kooliajast. Võrdle nende kogemusi enda omadega ja analüüsi, mida see räägib Eesti ühiskonna muutumisest.”

Ülesanded, mis ühendavad eri formaate

Palu õpilastel esitada oma töö ebatavalisel viisil. Tehisaru on tugev teksti genereerimises, kuid jääb hätta, kui on vaja kombineerida eri meediume ja luua midagi visuaalselt või heliliselt unikaatset.

• Bioloogia: “Loo lühike video või taskuhäälingu episood, mis selgitab fotosünteesi protsessi algklasside õpilasele arusaadavalt.”
• Kunstiõpetus: “Kasuta AI pildigeneraatorit, et luua kolm versiooni ühest kuulsast maalist täiesti erinevas stiilis (nt kubism, sürrealism). Analüüsi lühidalt, kuidas stiilimuutus teose tähendust ja emotsiooni mõjutab.”
• Eesti keel: “Kirjuta luuletus ja loo sellele visuaalne esitlus (nt plakat, lühivideo või lihtne animatsioon), mis väljendab luuletuse meeleolu.”

Näiteks keemia tunnis võiks õpilane luua AI abil animatsiooni, mis näitab, kuidas naatrium ja vesi reageerivad, selle asemel, et sellest lihtsalt kirjutada. See on palju meeldejäävam ja nõuab sügavamat arusaamist.

Need ülesanded ei kontrolli ainult teadmisi. Need arendavad ka loovust, kriitilist mõtlemist ja digipädevust – just neid oskusi, mida on vaja maailmas, kus tehisintellekt on kõikjal.

Kuidas hinnata töid, mille loomisel on kasutatud AI abi

See on vist üks põletavamaid küsimusi, mis õpetajatel seoses tehisintellektiga tekkinud on: kuidas olla õiglane ja hinnata tööd, kui tead või kahtlustad, et õpilane kasutas selle tegemisel AI abi? Vastus on tegelikult lihtsam, kui esialgu tundub – peame kohandama oma ootusi ja hindamismeetodeid, mitte AI-d ära keelama.

Traditsiooniline hindamine on tihti keskendunud täiuslikule ja veatule lõpptulemusele. AI ajastul kaotab selline lähenemine aga kiiresti oma mõtte, sest keeleliselt lihvitud ja faktidega täidetud teksti suudab igaüks genereerida loetud sekunditega. Selle asemel peaks fookus liikuma õpiprotsessile, kriitilisele mõtlemisele ja arengule.

Fookus protsessile, mitte ainult paberile

Kõige tõhusam viis õpilase tegeliku arusaamise hindamiseks on viia osa hindamisest paberilt näost näkku vestlusesse. Suuline arutelu on justkui lakmuspaber, mis toob kiiresti välja, kas teema on tõesti omandatud või on ilusasti vormistatud tekst lihtsalt masina loodud.

Kui õpilane peab oma töö mõttekäiku ja järeldusi vabas vormis selgitama, ilmneb kohe, kas ta valdab teemat süvitsi. See ei pea olema pikk ja põhjalik eksam – piisab lühikesest 5-minutilisest vestlusest laua ääres. Küsi näiteks, mis oli tema jaoks kõige üllatavam fakt, mida ta avastas, või milline osa tööst valmistas kõige rohkem raskusi.

Näiteks, kui õpilane esitab töö kliimamuutuste kohta, ära küsi ainult fakte. Palu tal hoopis arutleda: “Kui sa saaksid valida ühe lahenduse, mida oma töös kirjeldasid, ja selle Eestis kohe ellu viia, siis milline see oleks ja miks sa just selle valid?” See nõuab isiklikku analüüsi ja arusaamist, mida tehisintellekt üksi pakkuda ei suuda.

Lisa hindamisse uus kriteerium: AI vastutustundlik kasutamine

Selle asemel, et AI kasutamist karta või keelata, võiksime seda hoopis teadlikult hinnata. Lisa oma hindamiskriteeriumide hulka punkt, mis käsitleb tehnoloogia eetilist ja nutikat kasutamist. See annab õpilastele selge signaali, et AI on lubatud ja kasulik tööriist, kuid selle kasutamine peab olema läbipaistev ja põhjendatud.

See samm on oluline ka seetõttu, et AI on kiiresti muutumas standardseks töövahendiks paljudes eluvaldkondades. Deloitte’i uuringu järgi kasutab ligi kolmandik inimestest generatiivset tehisintellekti vähemalt kord nädalas nii isiklikel (30%) kui ka tööalastel (33%) eesmärkidel. Peamiselt tehakse seda info kogumiseks ja ideede genereerimiseks – täpselt nagu õpilasedki. Loe uuringu kohta lähemalt, et mõista AI rolli tänapäeva argipäevas.

Õpilane võiks lisada oma töö lõppu lühikese kokkuvõtte ehk refleksiooni, kus ta vastab näiteks järgmistele küsimustele:

• Milliseid AI-tööriistu ja miks sa kasutasid?
• Kuidas sa kontrollisid AI antud vastuste paikapidavust?
• Mis oli sinu enda panus, mida AI ei osanud pakkuda?
• Mida sa sellest protsessist õppisid?

Selline lähenemine arendab eneseteadlikkust ja digitaalset kirjaoskust – oskusi, mis on tuleviku tööturul hindamatu väärtusega.

Hindamismaatriksi kohandamine AI ajastule

Et hindamine oleks selge ja läbipaistev, tasub luua hindamismaatriks, mis arvestab uue reaalsusega. See aitab nii sinul hinnata kui ka õpilasel mõista, mida temalt oodatakse.

Mõtle hindamismaatriksist kui teejuhist, mis näitab õpilasele kätte kõik olulised peatused teel suurepärase tulemuseni. See aitab vältida olukorda, kus õpilane keskendub ainult lõpp-peatusele, unustades teekonna enda.

Siin on lihtne näide, kuidas võiks üks selline maatriks välja näha.

Selline mudel nihutab fookuse mehaaniliselt täiuslikult tekstilt oskustele, mis on päriselt olulised: analüüsivõime, ausus, allikakriitika ja loovus.

Praktilised tööriistad ja näited sinu ainetundi

Aitab teooriast! Reeglid ja hindamispõhimõtted on selged, nüüd lähme asja kallale. Kuidas tuua tehisintellekt oma tundi nii, et see oleks lõbus, õpilasi arendav ja – mis seal salata – ka sinu enda tööd kergemaks teeks?

Unustame hetkeks keerulised terminid ja keskendume sellele, mida saad juba homme oma klassiruumis katsetada. Need on konkreetsed ja enamasti tasuta tööriistad ning ülesannete ideed, mis näitavad, et AI on palju enamat kui lihtsalt ChatGPT.

Alustame sinust: tööriistad, mis säästavad õpetaja aega

Enne kui anname tehisaru õpilaste kätte, vaatame, kuidas see sinu enda elu lihtsamaks saab teha. Need tööriistad aitavad vähendada ettevalmistusele kuluvat aega, et saaksid rohkem keskenduda sellele, mis on päriselt oluline – õpilastele.

• Tunnikavade ja töölehtede loomine: Tööriistad nagu ChatGPT või Google Gemini on siin suurepärased abilised. Selle asemel, et alustada nullist, anna talle selge ülesanne: “Koosta 7. klassile tunnikava teemal “Vee ringkäik looduses”. Kaasa tunni eesmärgid, kolm praktilist tegevust ja hindamismeetodid.” Mõne hetkega on sul ees mustand, mida saad oma vajaduste järgi kohendada.
• Materjalide diferentseerimine: On sul klassis väga erineva tasemega õpilasi? AI aitab sul sama teksti kiirelt lihtsustada või keerulisemaks muuta. Kopeeri tekst ja palu: “Tee see lõik arusaadavaks 5. klassi õpilasele” või “Lisa siia tekstilõiku keerulisemaid termineid ja paar analüüsiküsimust gümnasistile.”
• Küsimuste ja testide genereerimine: Sisesta AI-le õppematerjal ja palu selle põhjal koostada valikvastustega küsimusi, avatud küsimusi või isegi ristsõna. See on tohutu ajavõit!

Näiteks kujuta ette, et valmistud ajalootunniks Vana-Kreeka teemal. Anna tehisarule link vastavale Vikipeedia lehele ja ütle: “Loo selle artikli põhjal 10 kontrollküsimust koos vastustega.” Hetkega on sul olemas tööleht, mille käsitsi tegemine võtaks pool tundi.

Teeme tunnid põnevaks: loovad ülesanded eri ainetes

Nüüd kõige huvitavama osa juurde. Kuidas AI abil tunnid päriselt kaasahaaravaks muuta? Siin on mõned ideed, mis näitavad, et tehisintellekti kasutusvõimalused on pea piiritud.

Keele- ja kirjandustunnid

• Loo dialoog: Lase õpilastel valida kaks ajaloolist tegelast või raamatukangelast (näiteks Tammsaare ja Kivirähk) ning paluda AI-l genereerida nende vaheline dialoog. Ülesanne on seejärel dialoogi analüüsida: kas tegelased käituvad ootuspäraselt? Mis on nende argumentides tugevat või nõrka?
• Võõrkeele vestluspartner: ChatGPT suudab pidada lihtsat vestlust võõrkeeles. Õpilased saavad harjutada enesetutvustust, küsimuste esitamist või isegi rollimängu, näiteks kohvikus toidu tellimist. AI parandab ka vigu ja selgitab grammatikat.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunnid

• Ajalooline simulatsioon: Las õpilased kehastuvad ajalooliseks isikuks ja küsivad AI-lt nõu. “Olen Julius Caesar ja plaanin Gallia sõjakäiku. Millised on minu ees seisvad suurimad riskid ja võimalused?” See õpetab konteksti mõistmist ja analüüsioskust paremini kui kuiv tekst.
• Väitluse ettevalmistus: Anna õpilastele väitluse teema (nt “Kas sotsiaalmeedia teeb noortele rohkem kahju kui kasu?”) ja lase neil AI abil leida argumente nii poolt- kui ka vastuargumendiks. Seejärel toimub klassis arutelu, kus nad peavad neid argumente kaitsma.

Tehisintellekti kasutamise õpetamine on investeering tulevikku. See annab õpilastele eelise tööturul, kus tehnoloogiline pädevus on muutumas sama oluliseks kui lugemis- ja kirjutamisoskus.

Tõepoolest, AI kasutamine pole enam mingi nišiteema. Oskuseire uuringu järgi kasutas tehisintellekti lahendusi 14% Eesti ettevõtetest, kuid aasta hiljem oli see number juba 22%. See kiire kasv ärimaailmas jõuab vältimatult ka haridusse. Uuri lisaks selle kohta, kuidas AI kasutamine Eesti ettevõtetes areneb.

Kunsti- ja muusikaõpetus

• Fantaasiamaailma loomine: Kasutades pildigeneraatoreid nagu Canva Magic Media või Microsoft Copilot, saavad õpilased luua visuaale oma fantaasiajuttudele. Käskluseks võib olla näiteks: “Loo pilt hõljuvast linnast päikeseloojangul, mis on inspireeritud Eesti rabadest.”
• Laulusõnade kirjutamine: Anna õpilastele teema või emotsioon ja palu AI-l luua selle põhjal laulusõnade mustand. Seejärel saavad õpilased neid sõnu muuta, täiendada ja neile ise viisi luua.

Näiteks füüsikatunnis võiks õpilane paluda AI-l selgitada musta augu olemust viisil, millest ka algklassilaps aru saaks. Seejärel on tema ülesanne kontrollida, kas AI selgitus on teaduslikult korrektne, ja luua sellest lühike esitlus. See õpetab nii ainet kui ka kriitilist mõtlemist.

Kui soovid leida veelgi rohkem praktilisi vahendeid, siis meie AI-tööriist õpetajatele annab sulle hea stardipunkti.

Korduma kippuvad küsimused tehisaru kohta

Oleme selle põhjaliku ülevaatega jõudmas lõpusirgele. Nüüd on aeg tegeleda küsimustega, mis õpetajatel kõige sagedamini hinge peale jäävad. Mõtle sellest osast kui vestluse jätkust, mis aitab sul viimasedki kõhklused seljatada.

Kuidas ma saan aru, kas õpilane on kodutöös tehisaru kasutanud?

See on miljoni dollari küsimus, millele pole ühest ja õiget vastust. Selle asemel, et hakata detektiiviks, on targem muuta oma lähenemist õpetamisele. Kindlaid tuvastusvahendeid pole olemas ja pidev kahtlustamine mürgitab õhkkonna ning rikub usalduse.

Pööra pigem tähelepanu töö sisule. Kas tekst on ebaloomulikult akadeemiline või hoopis liiga üldine ja isikupäratu? Kas vastus räägib teemast mööda? Need võivad olla ohumärgid.

Kõige kindlam kaitse on aga luua ülesandeid, mida AI-ga ongi raske lahendada. Need nõuavad isiklikku arvamust, kogemuste analüüsi, loovust või klassiruumis toimunud arutelu sidumist teemaga. Ja mis kõige olulisem – räägi õpilastega nende töödest. Paar täpsustavat küsimust toob kohe välja, kas teema on päriselt selgeks saadud või mitte.

Kas ma pean ise olema AI-ekspert, et seda teemat käsitleda?

Absoluutselt mitte! Sinu roll ei ole olla tehnikaguru, vaid õppimise suunaja ja teejuht. Sa ei pea teadma, kuidas suured keelemudelid (need ongi need keerulise nimega LLM-id ehk Large Language Models, mille taga peituvad näiteks ChatGPT-laadsed juturobotid) seestpoolt töötavad, täpselt nii nagu sa ei pea mõistma interneti ehitust, et veebilehti kasutada.

Piisab täiesti, kui tunned põhitõdesid ja oled valmis koos õpilastega avastama. Kõige tähtsam on julgustada kriitilist mõtlemist, tekitada arutelusid ja mõtiskleda koos eetiliste küsimuste üle.

Sinu ülesanne on olla klassis mitte kõige targem inimene, vaid kõige uudishimulikum. Julgusta küsima, katsetama ja ka eksima – just nii sünnib kõige sügavam õppimine.

Milliste ohtude eest peaksin õpilasi hoiatama?

Teema on lai, aga alustuseks piisab kolmest väga praktilisest ohust, millest iga õpilane peab teadlik olema. Selgita neid lihtsate näidete abil.

• Valeinfo ja faktivead: Tehisintellekt ei tea tõde, see lihtsalt ennustab, milline sõna peaks järgmisena tulema. Õpeta õpilasi alati kontrollima olulisi fakte usaldusväärsetest allikatest. AI võib väga enesekindlal toonil esitada täielikku jama.
• Privaatsus: Rõhuta kuldreeglit – AI-vestlusakendesse ei tohi kunagi sisestada isiklikke andmeid. Ei enda, sõprade ega pere omi. Kogu sisestatud info võidakse salvestada ja kasutada mudelite treenimiseks.
• Liigne mugavus: See on ehk kõige suurem oht – lasta tehisarul enda eest mõelda. AI on abivahend, nagu taskuarvuti matemaatikas, mitte mõtlemise asendaja. Julgusta neid kasutama AI-d ideede genereerimiseks või esimese mustandi loomiseks, aga mitte kunagi valmis vastuste kopeerimiseks.

Näiteks võid paluda klassil küsida AI-lt mõne küsimuse, mille vastust nad juba teavad (näiteks “Mis on Eesti pealinn?”). Seejärel küsige midagi keerulisemat ja spetsiifilisemat ning vaadake koos, kas vastus peab paika. See on lihtne harjutus allikakriitika õpetamiseks.

Kust leida häid ja tasuta AI tööriistu, mida klassis proovida?

Alustamiseks ei ole vaja otsida keerulisi ja spetsiifilisi lahendusi. Kõige parem on alustada laialt levinud ja kasutajasõbralikest tööriistadest, mis pakuvad ka väga võimekaid tasuta versioone.

Siin on kolm soovitust, millest piisab täiesti, et esimesed sammud teha:

• Teksti loomiseks ja küsimustele vastamiseks: ChatGPT või Google Gemini on suurepärased ja lihtsad kohad alustamiseks.
• Esitluste ja visuaalide loomiseks: Canva Magic Design aitab mõne hetkega luua ilusaid ja struktureeritud esitlusi.
• Piltide genereerimiseks: Microsoft Copilot (endine Bing Image Creator) on lihtne ja võimas vahend, et luua pilte vaid teksti abil.

Kõige olulisem on alustada väikeste sammudega. Proovige ühte tööriista korraga ja vaadake, kuidas see teie ainetundi ja õpilasi kõige paremini toetab.