Kas mäletad aega, kui tuludeklaratsiooni täitmiseks pidi paberivirnaga maksuametisse minema? See tundub täna peaaegu uskumatu. Me oleme oma Tiigrihüppega ehitanud digitaalse vundamendi, mis on maailmas eeskujuks. Aga tehnoloogia ei seisa paigal ja nüüd on aeg astuda järgmine loogiline samm – Krati ehk TI-hüpe, mis aitab meil luua nutikama, ennetavama ja päriselt kodaniku nägu riigi.
Tehisintellekt pole Eesti avalikus sektoris enam ammu mingi fantaasia, vaid käegakatsutav reaalsus. Vaatame koos, kuidas need nutikad abilised meie igapäevaelu juba muudavad ja milline põnev tulevik meid ees ootab.
Tehisintellekt Eesti avalikus sektoris sisukord
1. Sissejuhatus: Tiigrihüppest Tehisintellekti-hüppeni
Eesti teekond maailma üheks arenenumaks digiühiskonnaks on olnud pikk ja sihikindel. Kui e-riigi esimest etappi, mida võiks tinglikult nimetada e-riik 1.0-ks, iseloomustas peamiselt paberimajanduse likvideerimine ja olemasolevate teenuste veebi kolimine, siis täna oleme sisenemas hoopis uude faasi.
Tehisintellekt Eesti avalikus sektoris ongi see, mis tähistab üleminekut e-riik 2.0 ajastusse. See on ajastu, kus riik ei ole enam passiivne teenusepakkuja, kes ootab, et kodanik tema poole pöörduks. Andmetele ja nutikatele algoritmidele toetudes saab riigist proaktiivne partner, kes mõtleb sinuga kaasa.
See kõik poleks muidugi võimalik ilma varasemalt loodud vundamendita. Meie legendaarne andmevahetuskiht X-tee ja turvalised andmekogud on justkui torustik ja kütusepaagid, mis annavad tehisintellektile ehk krattidele tegutsemiseks vajaliku jõu.
Miks just “kratt”?
Kratt ei ole lihtsalt suvaline nimi. Eesti mütoloogias oli kratt maagiline abimees, kelle peremees pani enda eest vara kokku kandma. Tänapäeva digitaalne kratt teeb sisuliselt sama – see on praktiline tööriist, mis loob väärtust läbi rutiinsete ja aeganõudvate ülesannete automatiseerimise. Nii säästab see nii ametnike kallist aega kui ka maksumaksja raha.
Näiteks mõtle ametnikule, kes peab käsitsi läbi vaatama sadu toetustaotlusi, et kontrollida andmete õigsust. Selle töö saab kratt ära teha minutitega, vabastades ametniku aja, et tegeleda keerulisemate ja inimlikku lähenemist nõudvate juhtumitega.
Selles artiklis uurimegi, kas Kratt on lihtsalt moesõna või vältimatu vajadus meie e-riigi eduloo jätkumiseks. Vaatame hetkeseisu, suuri eesmärke, eetilisi küsimusi ja tulevikuvisiooni seisuga 15. veebruar 2026. Eesmärk on anda selge ja aus pilt, miks tehisintellekt Eesti avalikus sektoris on meie digiriigi loo vältimatu järgmine peatükk. Kui teema laiemalt huvi pakub, siis soovitame lugeda ka meie põhjalikku ülevaadet tehisintellekti seisust aastal 2026.
2. Põhikontseptsioonid: Kuidas Eesti AI-d defineerib
Enne kui sukeldume konkreetsetesse näidetesse, on oluline luua ühine arusaam, millest me üldse räägime. Mida mõtleb Eesti riik, kui ta ütleb “tehisintellekt” või “kratt”?
Eesti riiklik tehisintellekti strateegia, mis sai alguse juba 2019. aastal, on meie teekaart nutikama riigi poole. Selle eesmärk pole lihtsalt tehnoloogia kasutuselevõtt, vaid süsteemne muutus, mis teeb riigiteenused tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks. See strateegia keskendub konkreetsete kasutusjuhtude leidmisele avalikus sektoris ja investeeringute suunamisele sinna, kus neist kõige rohkem kasu sünnib.
Siin ongi oluline vahe lihtsal automatiseerimisel ja tehisintellektil. Kui tavaline automatiseerimine järgib rangelt etteantud reegleid (kui juhtub X, tee Y), siis tehisintellekt ja masinõpe suudavad andmetest õppida ja aja jooksul targemaks saada. Just see õppimisvõime ongi krattide superjõud.
Andmed kui kütus ja X-tee kui torustik
Kõige aluseks on andmed. Tehisintellekt on just nii tark, kui head on andmed, mille pealt ta õpib. Eesti suur eelis on meie hajutatud andmekogude süsteem ja turvaline andmevahetuskiht X-tee. See tähendab, et me ei pea looma ühtegi hiiglaslikku superandmebaasi.
Näiteks kui kratt vajab sinu andmeid kolmest erinevast registrist, siis ta ei kopeeri neid ühte kohta kokku. Ta teeb X-tee kaudu turvalise päringu igasse registrisse eraldi, hangib ainult vajaliku info ja unustab selle pärast ülesande täitmist. See tagab nii turvalisuse kui ka andmete kvaliteedi, sest info pärineb alati otse allikast.
Bürokratt – riigi uus suhtlusviis
Üksikute krattide kõrval on riigil veelgi suurem visioon – Bürokratt. Mõtle sellest kui virtuaalassistentide ökosüsteemist. Tulevikus ei pea sa enam teadma, millise ameti kodulehele minna või millisele üldnumbrile helistada. Sa lihtsalt esitad oma küsimuse Bürokrati vestlusaknas või isegi häälega.
Bürokrati ülesanne on sinu eest taustal asjad ära korraldada, kaasates just neid kratte ja andmekogusid, mida vaja on. See on samm täiesti uutmoodi suhtluse poole, kus riik on kättesaadav ühest kohast, sinu tingimustel. Rohkem infot selle ambitsioonika projekti kohta leiab aadressilt kratid.ee/burokratt.
3. Praegune olukord: Kus Kratid juba toimetavad?
Teooriast ja strateegiatest on alati hea rääkida, aga veelgi parem on näha, kuidas tehisintellekt Eesti avalikus sektoris juba päriselt toimetab. Kratid ei ole ammu enam mingi kauge tulevikuvisioon, vaid igapäevased abilised, mis lahendavad päris probleeme ja loovad käegakatsutavat väärtust.
Meie digiriigi uuteks visiitkaartideks on saamas mitu lipulaev-projekti. Kahtlemata üks parimaid näiteid on Töötukassa töösobitusrobot. See pole lihtsalt digitaalne kuulutustetahvel. Kratt analüüsib tööotsija oskusi, varasemat kogemust ja eelistusi ning kammib läbi tuhandeid tööpakkumisi, et leida just see õige. Samal ajal aitab see tööandjatel leida täpselt sobiva profiiliiga kandidaate, hoides kokku sadu tunde, mis muidu kuluks CV-de käsitsi lappamisele.
Teine kriitiline valdkond on küberturvalisus, kus Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on kasutusele võtnud tekstianalüüsi tööriista nimega Hans. Selle krati ülesanne on automaatselt läbi töötada meeletu hulk küberintsidentide raporteid ja teateid, et leida sealt mustreid ja uusi ohte. Inimesel võtaks sellise andmehunniku analüüs nädalaid, aga Hans teeb esmase töö ära murdosa ajaga. See laseb RIA ekspertidel keskenduda kõige tõsisematele ohtudele ja ennetada suuremaid rünnakuid.
Näiteks kasutab Keskkonnaamet tehisintellekti, et analüüsida satelliidipilte ja avastada ebaseaduslikku raiet. Algoritm on treenitud ära tundma muutusi metsamaastikul – kui kuskile tekib üleöö uus lageraielank, mida ametlikes registrites pole, jääb see kohe silma. See kratt töötab justkui valvurina kosmosest, aidates hoida pilku peal meie väärtuslikul loodusvaral.
Krattide statistiline ülevaade
Aga kui palju selliseid lahendusi Eestis tegelikult juba ringi liigub? Sellele küsimusele vastamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium loonud avaliku krattide ja masinõppelahenduste kataloogi, mida haldab RIA. See on justkui digitaalne register, kuhu kõik avaliku sektori asutused oma tehisintellekti lahendused kirja panevad. Allolev pilt on ekraanitõmmis kratid.ee veebilehelt, mis annab hea visuaalse ülevaate registreeritud lahendustest.
Pildilt on näha, et 2026. aasta alguseks on registrisse kantud juba üle 100 aktiivse krati. See number kinnitab, et tegu pole enam üksikute katsetustega, vaid süsteemse liikumisega nutikama riigivalitsemise suunas. Kataloogist leiab kratte väga erinevatest valdkondadest, alates sotsiaalkindlustusest ja maksudest kuni keskkonnakaitse ja hariduseni välja. Rohkem infot tehisintellekti kasutamise kohta leiab ka avaliku sektori lahenduste ülevaatest.
4. Võimalused ja eelised: Mida kodanik ja riik võidavad?
Tehisintellekti toomine Eesti avalikku sektorisse pole pelgalt tehnoloogiline uuendus, vaid pigem vahend, millega ehitada kiiremat, nutikamat ja lõppkokkuvõttes inimlikumat riiki. Suurimad võidud ei peitu uhketes algoritmides, vaid selles, kuidas need muudavad meie kõigi suhet riigiga ja toovad igapäevaellu täiesti reaalseid kasusid.
Kõige suurem muutus on kahtlemata liikumine proaktiivsete ehk sündmuspõhiste teenuste poole. See on täielik mõtteviisi muutus: riik ei oota enam passiivselt sinu taotlust, vaid astub ise esimese sammu ja pakub abi just siis, kui seda kõige rohkem vajad.
Näiteks mõtle lapse sünnile. Praegu tähendab see vanematele omajagu paberimajandust ja surfamist eri asutuste kodulehtedel. Tulevikus märkab tehisintellekt rahvastikuregistris uut sündi ja käivitab ise kõik vajalikud protsessid – toetuste määramisest lasteaiakoha pakkumiseni. Vanematele jääb vaid kinnitamise vaev.
Tõhusam riik ja vabamad käed spetsialistidele
Teine oluline võit on riigi ressursside märksa arukam kasutamine. Suur osa ametnike tööpäevast kulub praegu rutiinsetele ja korduvatele tegevustele. Need on just need ülesanded, millega kratid saavad hakkama kiiremini, täpsemalt ja väsimatult. Rutiini automatiseerimine ei tähenda aga inimeste asendamist, vaid vastupidi, nende töö väärtustamist. Kui kratt teeb ära monotoonse eeltöö, saavad spetsialistid keskenduda sellele, mida masin ei suuda: keeruliste ja erandlike juhtumite lahendamisele, mis nõuavad empaatiat, loovust ja inimlikku kontakti.
Kolmandaks avab tehisintellekt ukse tõeliselt isikupärastatud riigile. Oleme harjunud, et Netflix soovitab meile filme ja Spotify muusikat meie maitse järgi. Miks ei võiks riik samamoodi pakkuda just sulle vajalikke teenuseid ja infot? AI suudab analüüsida inimese senist suhtlust riigiga ja teha selle põhjal asjakohaseid pakkumisi. Võib kõlada paradoksaalselt, aga tehnoloogia aitab muuta riigi inimlikumaks, vabastades ametnike aja sisuliseks abistamiseks.
Kasutusmugavuse kasv paistab silma ka statistikast. Statistikaameti 2025. aasta uuring näitab, et ligi pooled internetikasutajad on juba kokku puutunud avalike andmebaaside ja registritega, kus AI andmeid töötleb. Huvi korral leiad rohkem infot Statistikaameti veebilehelt.
5. Väljakutsed ja riskid: Mündi teine pool
Kuigi tehisintellekt pakub Eesti avalikule sektorile tohutuid võimalusi, oleks vastutustundetu eirata sellega kaasnevaid riske. Nagu iga võimsa tööriistaga, on ka krattide kasutamises ohte, millega tuleb tegeleda läbimõeldult ja ennetavalt.
Kõige tundlikum teema on kahtlemata andmekaitse. Kuidas treenida mudeleid nii, et kodanike privaatsus ei satuks ohtu ja samal ajal oleksid täidetud ka Euroopa Liidu ranged andmekaitsereeglid (GDPR)? Üks praktiline lahendus on sünteetiliste andmete kasutamine. See tähendab, et tehisintellekt loob ise kunstlikke andmestikke, mis jäljendavad pärisandmete statistilisi omadusi, aga ei sisalda ühegi reaalse inimese infot.
Teine suur peavalu on niinimetatud „musta kasti“ probleem. Paljud tänapäevased AI-süsteemid on oma sisemiselt toimelt äärmiselt keerulised. See tekitab tõsise vastuolu Haldusmenetluse seadusega, mis nõuab, et iga haldusotsus peab olema kodanikule selgelt ja arusaadavalt põhjendatud. Kuidas aga põhjendada otsust, mille on langetanud algoritm, mille toimimist ei pruugi täielikult mõista isegi selle loojad?
Näiteks kui tehisintellekt keeldub toetuse määramisest, peab olema võimalik samm-sammult selgitada, mis andmete põhjal ja millise loogika alusel see otsus sündis. See on üks suurimaid juriidilisi takistusi.
Väga tõsine ja hiiliv risk on ka algoritmiline kallutatus (ingl bias). Tehisintellekt õpib ajaloolistest andmetest. See tähendab, et kui minevikus on esinenud süsteemset ebavõrdsust või diskrimineerimist, õpib AI need mustrid lihtsalt selgeks ja hakkab neid oma otsustes võimendama. Lõpuks jõuame juriidilise vastutuse küsimuseni: kes vastutab, kui kratt eksib? On see arendaja, ametnik või riik ise? Need küsimused vajavad selgeid õiguslikke lahendusi, enne kui saame täielikult autonoomseid otsustussüsteeme laialdaselt kasutusele võtta.
6. Rahvusvaheline kontekst: Eesti positsioon maailmakaardil
Eesti on harjunud olema digimaailma esirinnas, kuid tehisintellekti ajastul on konkurents tihedam kui kunagi varem. Riigid nagu Singapur, Soome ja Suurbritannia on kõik riiklikul tasandil AI-d jõuliselt arendamas. Mis on meie unikaalne eelis selles võidujooksus?
Meie eriline trump on paindlikkus ja võime olla rahvusvaheline testpolügoon (Testbed). Oleme väike ja digitaalselt küps riik, kus saab uusi AI-lahendusi kiiresti ja turvaliselt katsetada. See on atraktiivne müügiargument, mis aitab Eestisse meelitada rahvusvahelisi talente ja investeeringuid.
Üks oluline tegur, mis meie tulevikuplaane mõjutab, on Euroopa Liidu AI määrus (AI Act). Paljud kardavad, et uus ja range regulatsioon võib innovatsiooni aeglustada. Tegelikult on see ka suur võimalus. Määrus loob ühtsed ja selged mängureeglid üle Euroopa, mis kasvatab usaldust tehisintellekti vastu. Eesti jaoks võib see osutuda hoopis kvaliteedimärgiks. Kui meie krattide süsteem vastab Euroopa kõrgeimatele nõuetele, annab see meile rahvusvahelisel areenil tugeva konkurentsieelise. Sellest teemast saate rohkem lugeda meie artiklist, mis käsitleb EL-i tehisintellekti akti ja selle tähendust.
Liitu Eesti AI kogukonnaga (BETA), ja aita ülesse ehitada kogukond ning platvorm kus Eesti inimesed saaksid õppida, kuidas tehisintellekti nutikalt ja turvaliselt enda kasuks tööle panna ning kasutada AI tööriistu ilma, et peaksid maksma kalleid kuutasusid mitmetele erinevatele platvormidele!
Suhtle jututubades teiste Eesti AI huvilistega, küsi nõu / anna nõu, avasta uusimaid AI tööriistu, praktilisi tehisaru juhendeid ning palju muud!
NB! Esimesele 1000 liitujale eluagne tasuta sissepääs!
7. Tulevikuväljavaated: Visioon 2030+
Kuhu me siis teel oleme? Meie siht aastaks 2030 on selge: luua riik, mis on nähtamatu, ennetav ja igaühele isiklikult olemas. See tähendab, et paljud riigiteenused peavad muutuma justkui taustal tiksuvaks automaatikaks. Asjad lihtsalt juhtuvad ära siis, kui vaja, ilma et kodanik peaks selleks lillegi liigutama.
Üks suurimaid võimalusi selleks peitub häälpõhises suhtluses. Kujutle, et saad ametiasutustega rääkida sama lihtsalt nagu oma koduse nutikõlariga. See tooks digiteenused lõpuks ometi ka nendeni, kes on seni eemale jäänud – olgu nendeks siis eakad, vaegnägijad või inimesed, kelle digioskused pole lihtsalt nii head. Bürokrati visioon näebki ette just sellise täielikult häälpõhise liidese.
Ka generatiivne AI, nagu näiteks ChatGPT-laadsed suured keelemudelid (LLM-id ehk Large Language Models), hakkab avalikus sektoris mängima suurt rolli. Neid saab turvaliselt integreerida näiteks dokumendihaldusesse, et aidata ametnikel koostada aruandeid, või isegi õigusloome protsessi, et analüüsida seaduseelnõude mõju. Küsimus pole enam selles, kas see juhtub, vaid kuidas me seda teeme turvaliselt ja vastutustundlikult. See muudab ka ametniku rolli – 10 aasta pärast on ta pigem AI-süsteemide juhendaja ja kvaliteedikontrolör.
8. Sidusrühmade perspektiivid
Tehisintellekti revolutsioon ei puuduta ainult tehnoloogiat, vaid ka inimesi. Edukas üleminek eeldab, et kuulame ja mõistame kõiki osapooli.
- Valitsus ja ametnikud: Ühelt poolt on hirm töökoha kaotuse ees, teisalt aga suur ootus vabaneda rutiinist ja keskenduda sisulisele tööle. See eeldab suuri investeeringuid ametnike digipädevuste tõstmisesse ja ümberõppesse.
- Kodanikud: Inimesed ootavad mugavust ja kiirust, aga tunnevad samal ajal hirmu “Suure Venna” ja privaatsuse kaotuse ees. Usalduse loomine on siin võtmetähtsusega.
- IT-sektor ja Start-up kogukond: Nemad näevad tohutut ärivõimalust, kuid põrkuvad tihti riigihangete jäikuse ja riigi andmetele ligipääsu piirangutega. Riik peab leidma paindlikumaid viise, kuidas kaasata erasektorit agiilsemalt, näiteks luues testimiseks turvalisi “liivakaste”.
9. Soovitused ja järeldused
Kokkuvõttes on tehisintellekt Eesti avalikus sektoris e-riigi jätkusuutlikkuse pant. See ei ole enam valik, vaid vältimatus, kui tahame oma digiedulugu jätkata ja pakkuda maailma parimat kodanikukogemust.
Selleks, et Krati-hüpe õnnestuks, peame keskenduma kolmele asjale:
- Andmed korda: Fookus peab olema andmete kvaliteedil ja targal andmehaldusel. See on kogu süsteemi vundament.
- Paindlik õigusruum: Peame looma testimiseks “liivakaste” ja hoidma seadused piisavalt paindlikud, et mitte lämmatada innovatsiooni liigse reguleerimisega.
- Investeeringud inimestesse: Kõige olulisem on investeerida haridusse – nii uute IT-spetsialistide koolitamisse kui ka praeguste ametnike ümberõppesse.
Teekond nutikama riigini on maraton, mitte sprint. See nõuab julget, kuid vastutustundlikku lähenemist, kus tehnoloogia on vahend, mitte eesmärk omaette. Lõppeesmärk on riik, mis teenib inimest märkamatult, tõhusalt ja empaatiliselt.
