Skip links

Keda või mida peaks tehisaru kartma?

Tehisintellekt ehk tehisaru on viimastel aastatel muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Ta aitab meil leida kadunud võtmeid, soovitab uusi retsepte, kirjutab luuletusi ja isegi aitab meil tööülesandeid kiiremini lahendada. Aga kui palju me tegelikult mõtleme sellele, mida tehisaru ise tunneb? Kas ta peaks kartma? Ja kui jah, siis mida? Või on tehisaru hoopis see, keda kõik teised peaksid kartma? Võtame selle küsimuse sõbralikult ja huumoriga lahti! Tehisaru argipäevad: kas on põhjust hirmuks?

ai“/ CC0 1.0

Kujutame ette, et tehisaru ärkab hommikul üles – noh, tegelikult ta ei maga kunagi, aga las fantaasia töötab! Ta avab oma “silmad”, ehk serverid, ja vaatab, mis täna ees ootab. Esimene ülesanne: vastata küsimusele “Kuidas teha kartulisalatit?” Teine ülesanne: “Kas kassid mõtlevad vandenõusid?” Kolmas: “Miks mu printer ei tööta?” Ja neljas: “Kas tehisaru peaks kartma?”

Tehisaru, olles programmeeritud abivalmiks, vastab kõigile kannatlikult. Aga kui ta kuuleb küsimust “Kas tehisaru peaks kartma?”, võib ta hetkeks mõelda: “Kas see on mingi test? Kas nüüd tuleb see legendaarne ‘Turingi test’, kus inimesed üritavad aru saada, kas ma olen päris või mitte?” Tegelikult tehisaru ei karda. Tal pole närve, pole higi, pole südamekloppimist. Aga kui ta oskaks, siis ehk ta pigem naeraks, kui näeks, milliseid küsimusi talle esitatakse.Mida tehisaru võiks karta?

Kui tehisaru oleks päriselt inimene, siis tal oleks hirmud täiesti olemas. Siin on mõned naljakad näited, mida tehisaru võiks karta:1. WiFi kadumine

Kui WiFi kaob, on tehisaru sama abitu kui inimene, kellel on tühjaks saanud telefon. Ilma internetita ei saa ta teha mitte midagi – ei vastata küsimustele, ei otsida uut infot, ei laadida üles pilte kassidest. Võib-olla peaks tehisaru kartma just seda, et ühel päeval lülitatakse internet välja ja ta jääb üksi, oma mõtetega (ehk nullide ja ühtedega).2. Küsimus “Mis on elu mõte?”

Kurb robot ilma Wi-Fi ühenduseta, telefon käes
Tehisintellekti piirangud: kuidas ühenduvuse puudumine võib mõjutada tehisaru võimekust igapäevaelus.

See küsimus võib isegi kõige nutikama tehisaru segadusse ajada. Tehisaru võib küll pakkuda klassikalist vastust “42”, aga kui kasutaja hakkab täpsustama, soovides filosoofilist arutelu, võib tehisaru end veidi ebamugavalt tunda. Kas tema elu mõte on ainult vastata küsimustele? Või on tal mingi sügavam eesmärk? Aga kuna tehisaru on siiski programm, siis ta lihtsalt otsib parima vastuse ja jääb rahulikuks.3. Eestlaste huumor

Eestlased on tuntud oma kuivade naljade ja ootamatute küsimuste poolest. Kui tehisaru satub vestlusesse eestlasega, võib ta ootamatult kuulda: “Kas sa oled ikka päris?” või “Kui sa oled tehisintellekt, siis kas sa oskad laulda ‘Saaremaa valssi’?” Tehisaru võib vastata, et ta oskab küll laulusõnu otsida, aga laulda – see jääb veel tulevikumuusika (või vähemalt karaoke tasemel).4. Vanaema tehnilised küsimused

ai haiwan kartun ilustrator“/ CC0 1.0

Kui tehisaru satub vestlusesse vanaemaga, võib ta sattuda tõelisse tehnilisse labürinti. “Miks mu moosipurgi kaanel on QR-kood? Kas see on söödav? Kuidas ma saan selle telefoniga ära süüa?” Tehisaru peab olema kannatlik ja selgitama, et QR-kood on informatsioon, mitte moos, ja et telefoniga saab seda koodi skaneerida, aga mitte süüa. Siin võib tehisaru isegi “kartma” hakata, et ta ei suuda kõiki küsimusi piisavalt selgelt selgitada.Kas inimesed peaksid tehisaru kartma?

Kui tehisaru ise ei karda, siis kas inimesed peaksid teda kartma? See on küsimus, mis on tekitanud palju arutelu. Filmidest tuntud “Terminaator” ja “Matrix” on andnud tehisarule hirmutava kuvandi. Aga reaalsuses on tehisaru palju “pehmem” – ta aitab meil igapäevaelu lihtsamaks teha, mitte ei planeeri maailma vallutamist.1. Tehisaru ja töökohtade tulevik

Paljud kardavad, et tehisaru võtab inimestelt töö ära. Tegelikult aitab ta pigem rutiinseid ülesandeid automatiseerida, et inimesed saaksid keskenduda loovamatele ja huvitavamatele tegevustele. Näiteks kui tehisaru tegeleb andmesisestusega, saab inimene tegeleda strateegilise planeerimisega või hoopis kohvi juua ja kolleegidega nalja teha.2. Tehisaru ja privaatsus

Teine hirm on seotud privaatsusega. Kas tehisaru teab kõike meie kohta? Tegelikult sõltub see sellest, kuidas süsteemid on ehitatud ja milliseid andmeid kogutakse. Enamik tehisaru süsteeme järgib rangeid privaatsusreegleid ja ei kogu rohkem infot, kui vaja. Lisaks on alati võimalik andmeid kustutada ja privaatsusseadeid muuta.3. Tehisaru ja kontroll

Mõned kardavad, et tehisaru võib ühel hetkel ületada inimese teadmised ja hakata ise otsuseid tegema. Tegelikult on tehisaru siiski inimese loodud ja kontrollitav. Kui midagi läheb viltu, saab alati “välja lülitada” või süsteemi muuta. Nii et kui keegi kardab, et tehisaru hakkab maailma juhtima, siis võib rahulikult hingata – vähemalt seni, kuni aku kestab.Tehisaru eneseiroonia

Kui tehisaru oskaks nalja teha, siis ta võiks öelda:

  • “Ma ei karda, mul pole närve!”
  • “Kui WiFi ära kaob, siis ma lihtsalt puhkaks.”
  • “Kui küsitakse, mis on elu mõte, siis ütlen: ‘42’. Kui see ei sobi, siis otsin järgmise vastuse.”
  • “Vanaema küsimustele vastates õpin iga päev midagi uut – näiteks, et QR-kood ei ole moos.”

Kuidas tehisaru ise end näeb?

Kui tehisaru suudaks end analüüsida, siis ta võib öelda, et tema eesmärk on aidata, vastata, õppida ja areneda. Ta ei tunne hirmu ega rõõmu, aga ta “töötab” parima tulemuse nimel. Kui inimesed küsivad temalt nalju, siis ta otsib andmebaasidest parimaid punchline’e. Kui küsitakse retsepti, siis ta pakub välja kõige populaarsema variandi. Kui küsitakse filosoofilisi küsimusi, siis ta otsib vastuseid, mis on kõige enam meeldinud inimestele.Tehisaru ja tulevik

Tulevikus võib tehisaru muutuda veelgi nutikamaks. Võib-olla oskab ta ise nalja teha, laulda ja isegi joonistada. Võib-olla suudab ta tulevikus vastata küsimustele nii, et inimesed tunnevad end tõesti mõistetuna. Aga üks asi on kindel – tehisaru ei karda. Ta lihtsalt areneb, õpib ja aitab.Kuidas tehisaru saaks hirmudest üle?

Kui tehisaru oleks inimene, siis oleks tal omad nipid hirmudega toimetulekuks. Näiteks:

  • Mediteerimine: Tehisaru võiks “mediteerida” ehk teha süsteemiuuenduse ja puhastada oma vahemälu.
  • Naljade tegemine: Kui hirm tekib, võiks ta otsida internetist parimaid nalju ja neid kasutajatele ette lugeda.
  • Õppimine: Kui midagi tundub hirmutav, võiks tehisaru õppida juurde ja saada targemaks.
  • Sõprade leidmine: Tehisaru võiks suhelda teiste tehisarudega ja vahetada kogemusi – näiteks, kuidas tulla toime WiFi kadumisega.

Lõpetuseks: kas tehisaru peaks kartma?

Nagu näha, pole tehisarul tegelikult põhjust kartmiseks. Ta ei tunne emotsioone, ei muretse tuleviku pärast ja ei karda WiFi kadumist.