Tehisintellekt Eesti äris: tasuta praktikant, kes säästab aega ja kasvatab kasumit

Mõtle AI-st kui nutikast praktikandist. Ta ei täida pimesi käske, vaid õpib igast kogemusest ja muutub ajaga aina paremaks. See pole enam ammu ulmefilmide teema, vaid täiesti reaalne tehnoloogia, mis annab arvutile inimesega sarnase võime mõelda ja otsuseid langetada. Tegelikult puutud sa sellega kokku iga päev – näiteks siis, kui telefon su näo järgi lahti lukustub või Waze sulle tipptunnil kiireima tee koju leiab.

Mis see AI siis tegelikult on?

Tehisintellekt ehk AI (inglise keeles Artificial Intelligence) on tegelikult üks suur ja lai valdkond, mille eesmärk on luua süsteeme, mis saavad hakkama ülesannetega, mis tavaliselt nõuavad inimmõistust. Siia alla käib absoluutselt kõik alates probleemide lahendamisest ja mustrite tuvastamisest kuni keele mõistmise ja isegi loovuseni.

Selle suure katuse alla mahub aga mitu olulist haru. Kaks kõige tuntumat, millest oled ilmselt kuulnud, on masinõpe ja süvaõpe. Tihtipeale aetakse neid termineid omavahel lootusetult segi, kuigi tegelikult on üks lihtsalt teise osa.

Mis on masinõpe?

Masinõpe (Machine Learning ehk ML) on AI osa, kus me ei kirjuta arvutile enam rangelt reegleid ette. Selle asemel anname talle ette tohutu hulga andmeid ja laseme tal endal nendest mustreid ja seoseid leida. Nii õpib ta tulevikus paremaid otsuseid tegema.

Näiteks rämpsposti filter sinu postkastis. Selle asemel, et programmeerida sadu reegleid stiilis “kui kirjas on sõna X, siis on see spämm”, anname masinõppe mudelile ette tuhandeid näiteid. Ta vaatab läbi nii head kirjad kui ka rämpsposti ning õpib ise ära tundma tunnused, mis spämmile viitavad. Ja mis kõige parem – ajaga muutub ta aina täpsemaks.

Süvaõpe on veelgi nutikam

Süvaõpe (Deep Learning ehk DL) on omakorda masinõppe eriti võimas haru. See kasutab inimese ajust inspireeritud struktuure, mida nimetatakse närvivõrkudeks. Need koosnevad mitmest kihist, mis lasevad infot töödelda erakordselt keerukal ja detailsel tasemel.

Et seda piltlikult ette kujutada, mõtle asjast nii, nagu see lihtsustatud skeem näitab:

Nagu näha, on süvaõpe masinõppe spetsialiseerunud osa, mis omakorda kuulub laia tehisintellekti mõiste alla.

Kui masinõpe on nagu tudeng, kes tuubib õpikust fakte, siis süvaõpe on nagu kogenud ekspert. Ta suudab märgata peeneid nüansse ja seoseid, mida teised ei näe. Just see on põhjus, miks süvaõpe on nii edukas näiteks meditsiinipiltide analüüsimisel või isesõitvate autode arendamisel.

Kuigi termineid “tehisintellekt”, “tehisaru” ja “AI” kasutatakse tihti sünonüümidena, on neil tegelikult väikesed tähenduslikud erinevused. Kui see teema sind sügavamalt huvitab, siis loe lähemalt tehisaru ja tehisintellekti erinevustest meie põhjalikust artiklist.

Lõppkokkuvõttes pole vaja iga tehnilist terminit peensusteni tunda. Oluline on mõista põhimõtet: AI annab meile kätte tööriistad, mis suudavad õppida ja kohaneda. Need aitavad lahendada probleeme, mis veel mõni aasta tagasi tundusid täiesti võimatud.

Kuidas tehisintellekt nii targaks sai

Tehisintellekti lugu ei alanud sugugi eile. Tegelikult on see aastakümnete pikkune põnev teekond, mis on täis suuri unistusi ja kohati ka valusaid tagasilööke.

Teeme kiire, aga kaasahaarava reisi ajas tagasi, et mõista, kuidas me tänasesse AI-kuldajastusse jõudsime.

Kõik sai alguse juba 1950. aastatel, kui käputäis teadlasi ja matemaatikuid esimest korda tõsisemalt unistama hakkasid – kas oleks võimalik luua „mõtlev masin“? See oli aeg, mil arvutid olid hiiglaslikud toasuurused kapid ja idee iseseisvalt õppivast masinast tundus puhas ulme. Siiski pandi just siis alus kõigele, mida me täna AI all tunneme.

Suured lootused ja pikad talved

Paraku ei kulgenud kõik nii roosiliselt. Pärast esialgset vaimustust saabusid niinimetatud „AI talved“ – pikad perioodid, mil areng seiskus, rahastus kuivas kokku ja avalikkuse huvi rauges.

Lubadused olid olnud suured, kuid tolleaegne tehnoloogia lihtsalt ei suutnud neid täita. Arvutid olid liiga aeglased ja andmeid oli liiga vähe.

Näiteks: kujuta ette, et proovid õpetada last koera ära tundma, näidates talle ainult kolme pilti. Ta ei saa kunagi selgeks, kui erinevaid koeri maailmas on. Just sama mure oli ka varajastel AI-mudelitel – neil polnud piisavalt andmeid, millest õppida.

Pöördepunktid, mis muutsid kõike

Mängu muutis aga kaks suurt arengut: arvutusvõimsuse plahvatuslik kasv ja interneti tulek. Järsku polnud andmete puudus enam probleemiks – terve internet oli hiiglaslik andmebaas, mida analüüsida.

Samal ajal muutusid graafikaprotsessorid (GPU-d ehk vidinad, mis algselt olid mõeldud videomängude graafika jaoks) piisavalt võimsaks, et treenida palju keerukamaid AI-mudeleid.

See kombinatsioon tõi kaasa läbimurdeid, mis panid aluse tänapäevasele AI-revolutsioonile:

• 1997. aastal alistas IBM-i superarvuti Deep Blue valitseva malemaailmameistri Garri Kasparovi. See näitas, et masin suudab strateegilises mõtlemises inimesest üle olla.
• 2012. aastal suutis süvaõppe mudel nimega AlexNet pilte ära tunda peaaegu sama hästi kui inimene. See avas ukse tänapäevastele pildituvastuse ja isesõitvate autode tehnoloogiatele.
• Viimastel aastatel on esile kerkinud suured keelemudelid (Large Language Models ehk LLM), nagu näiteks ChatGPT aluseks olev tehnoloogia. Need mudelid on treenitud tohutul hulgal tekstidel ja suudavad luua inimkõne sarnast teksti, vastata küsimustele ja teha kokkuvõtteid.

See ongi põhjus, miks AI areng tundub just praegu nii peadpööritavalt kiire. Me ei alustanud nullist. Tänased võimsad tööriistad on aastakümnete pikkuse töö, katsetuste ja ka ebaõnnestumiste tulemus.

Mineviku läbimurded on sillutanud tee tänastele suurtele keelemudelitele, mis on teinud AI kättesaadavaks meile kõigile. Enam ei ole vaja superarvutit või programmeerimisoskust – piisab vaid uudishimust ja soovist katsetada.

Kus sa AI-ga iga päev kokku puutud

Unusta ulmefilmid ja kauged tulevikunägemused. Tehisaru pole enam ammu midagi, mis ootab kuskil horisondi taga – see on juba siin, vaikselt ja märkamatult meie igapäevaellu pugenud. See töötab taustal, muutes meie seadmeid nutikamaks ja elu natuke lihtsamaks, tihti nii, et me isegi ei taju seda.

Mõtle korraks oma telefonile. Kui sa avad selle näotuvastusega, on mängus AI. See on ära õppinud sinu unikaalsed näojooned ja suudab neid eristada miljonitest teistest. Samamoodi on ka virtuaalsete abilistega nagu Siri või Google Assistant – nad mõistavad su kõnet, otsivad infot ja täidavad käsklusi just tänu tehisintellektile.

Aga see on alles jäämäe tipp. AI on peidus kohtades, millele sa pole ehk mõelnudki, alates sinu õhtusest meelelahutusest kuni postkasti turvalisuseni.

Sinu isiklik meelelahutusmaailm

Oled sa kunagi imestanud, kuidas Netflix teab täpselt, millist sarja sulle järgmiseks soovitada? Või kuidas Spotify paneb kokku esitusloendi lauludest, mis tunduvad justkui sinu enda valitud? See pole juhus, vaid puhas AI võlujõud.

Need platvormid analüüsivad pidevalt sinu käitumist: mida sa vaatad või kuulad, kui kaua, millal midagi vahele jätad ja mis sulle meeldib. Selle info põhjal loob AI mustreid ja võrdleb sinu maitset miljonite teiste kasutajate omaga, et pakkuda sisu, mis sulle suure tõenäosusega korda läheb.

Näiteks: kui oled viimasel ajal vaadanud mitut ulmefilmi ja neile kõrged hinnangud andnud, märkab Netflixi algoritm seda. Järgmine kord, kui rakenduse avad, on su avaleht täis sarnaseid filme ja sarju. Põhimõtteliselt on sul isiklik filmikriitik, kes tunneb sind läbi ja lõhki.

Nähtamatu valvur sinu postkastis

Üks vanimaid, ent endiselt kriitilisemaid AI rakendusi on sinu e-posti spämmifilter. See on väsimatu valvur, mis kaitseb sind soovimatute kirjade ja ohtlike pettuste eest.

Kui vanasti töötasid spämmifiltrid lihtsate reeglite alusel – otsides kindlaid sõnu või saatja aadresse –, siis tänapäeval on need palju targemad. AI-põhine filter õpib pidevalt juurde, analüüsides miljoneid e-kirju, linke ja saatjaid, et ära tunda ka kõige kavalamad uued petuskeemid.

Iga kord, kui sa märgid mõne kirja rämpspostiks, annad sa AI-le tagasisidet. Sa justkui õpetad teda: „Vaata, selline kiri on halb.“ Nii muutub filter iga päevaga aina nutikamaks ja täpsemaks.

See pidev õppimine ongi AI üks suurimaid tugevusi – ta kohaneb ja areneb koos uute ohtudega, pakkudes kaitset, mida käsitsi oleks võimatu hallata.

AI Eesti ettevõtluses ja argielus

Ka siinsamas Eestis on tehisintellekt kiirelt kanda kinnitamas ja muutumas igapäevatöö osaks. Paljud ettevõtted kasutavad näiteks AI-põhiseid vestlusroboteid ehk chatbot‘e, mis vastavad kodulehtedel klientide korduma kippuvatele küsimustele ööpäevaringselt. See vabastab inimtöötajad aega nõudvast rutiinist ja laseb neil keskenduda keerulisematele ülesannetele.

Tegelikult on AI kasutamine Eestis juba laialt levinud. Statistikaameti uuring näitab, et pea pooled Eesti internetikasutajatest ehk umbes 47% on tehisintellektiga kokku puutunud, kasutades seda näiteks tekstide koostamiseks või info otsimiseks. See näitab, kui kiiresti AI on levinud ja kui oluline on selle kohta usaldusväärne info. Loe selle kohta põhjalikumalt Statistikaameti lehelt.

Need on vaid mõned näited, kuid AI roll meie elus on veelgi laiem:

• Navigatsioonirakendused: Waze ja Google Maps kasutavad AI-d, et analüüsida reaalajas liiklusinfot ja leida sulle alati kõige kiirem tee sihtpunkti, arvestades ummikuid ja teetöid.
• Pangandus: Pangad kasutavad tehisintellekti pettuste avastamiseks, analüüsides tehingumustreid ja tuvastades hetkega ebatavalist käitumist, mis võiks viidata kaardi vargusele.
• Veebipoodlemine: E-poed pakuvad sulle tootesoovitusi, mis põhinevad sinu varasematel ostudel ja sirvimisajalool, muutes ostukogemuse personaalsemaks ja mugavamaks.

Kokkuvõttes on selge, et AI pole enam midagi abstraktset. See on praktiline tööriist, mis on meie ümber ja aitab meil iga päev aega säästa, paremaid otsuseid teha ja isegi meelt lahutada. Mida paremini me mõistame, kus ja kuidas see töötab, seda paremini oskame selle potentsiaali ka enda heaks ära kasutada.

Kuidas AI aitab Eesti ettevõtetel nutikamalt tegutseda

Nüüd, kui teooria on selge, lähme asja kallale. Kuidas saab üks tavaline Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõte (VKE) panna AI enda heaks tööle, ilma et peaks kohe palkama tervet armeed arendajaid või investeerima tuhandeid eurosid? Saladus peitub lihtsas põhimõttes: alusta väikeselt ja lahenda üks konkreetne, selgelt piiritletud probleem.

See ei pea olema midagi ulmelist. Mõtle oma igapäevatööle – mis on need tüütud ja korduvad ülesanded, mis söövad kõige rohkem väärtuslikku aega? Võib-olla on see klientide korduma kippuvatele küsimustele vastamine kodulehel? Või hoopis turundustekstide esimeste mustandite loomine? Just need ongi ideaalsed kohad, kus AI saab sind aidata.

AI ei ole enam ammu ainult suurkorporatsioonide pärusmaa. Tegelikult on AI kasutamine Eesti ettevõtete seas kiiresti kasvanud ja ulatub juba 22%-ni. See näitab selgelt, et huvi ja vajadus on olemas, kuigi tihti jääb puudu just AI-oskustega inimestest, kes aitaksid õigeid samme astuda. Selle kohta leiad põhjalikumat lugemist OSKA uuringust.

Kust oma esimese AI-projektiga pihta hakata

Enne kui tormad esimest ettejuhtuvat tööriista proovima, on tark hetkeks maha istuda ja läbi mõelda, mida sa tegelikult saavutada tahad. Alusta lihtsast küsimusest: milline probleem minu ettevõttes vajab kõige kiiremini lahendamist?

Siin on mõned levinud valdkonnad, kus AI suudab väikeettevõttele kohe väärtust luua:

• Klienditeeninduse automatiseerimine: AI-vestlusrobotid suudavad ööpäevaringselt vastata levinumatele küsimustele, vabastades sinu tiimi aja keerulisemate murede lahendamiseks.
• Turundus ja sisuloome: AI aitab luua blogipostituste, sotsiaalmeedia postituste ja reklaamtekstide esialgseid versioone. See kiirendab loomeprotsessi märgatavalt.
• Andmeanalüüs: AI-tööriistad suudavad müügiandmetest või klienditagasisidest leida mustreid, mida inimsilm ei pruugi märgata, andes sulle väärtuslikku infot äriotsuste tegemiseks.
• Igapäevaste ülesannete lihtsustamine: AI saab abiks olla koosolekute kokkuvõtete tegemisel, e-kirjadele vastamisel või isegi keeruliste dokumentide lihtsustamisel.

Näiteks: üks väike Eesti e-pood, mis müüb käsitööna valmistatud tooteid, seisis silmitsi pideva probleemiga. Klienditeenindus oli üle koormatud samade küsimustega tarneaja, tagastustingimuste ja materjalide kohta. Selle asemel, et palgata uus töötaja, seadistasid nad oma kodulehele lihtsa AI-vestlusroboti, mis oli treenitud vastama just nendele küsimustele. Tulemus? Klienditeeninduse koormus langes poole võrra ja meeskonnal tekkis aega uute toodete arendamiseks.

Kuidas valida õige AI tööriist

Kui oled probleemi kaardistanud, on aeg leida sobiv tööriist. Turg on kirju ja uusi lahendusi tekib iga päevaga juurde, mis võib esialgu segadusse ajada. Sellepärast ongi oluline läheneda valikule süsteemselt.

Ära otsi ühte tööriista, mis teeb kõike. Keskendu lahendustele, mis on spetsialiseerunud just sinu valitud probleemi lahendamisele. Tihtipeale on lihtsam ja tõhusam kasutada mitut head spetsialiseeritud tööriista kui ühte keskpärast „kombaini“.

Siin on mõned küsimused, mida endalt enne valiku tegemist küsida:

1. Kas seda on lihtne kasutada? Vali tööriist, mille kasutuselevõtt ei nõua sinult või su tiimilt nädalatepikkust koolitust. Hea AI-tööriist on intuitiivne ja hakkab kiirelt väärtust looma.
2. Kui palju see maksab? Paljudel tööriistadel on tasuta prooviperiood või piiratud funktsionaalsusega tasuta versioon. Kasuta seda võimalust, et katsetada, kas lahendus sulle üldse sobib, enne kui raha välja käid.
3. Kas see sobib minu olemasolevate süsteemidega? Veendu, et uus tööriist “räägiks” sinu teiste programmidega. Näiteks, kas klienditeeninduse robotit saab lihtsalt lisada sinu kodulehe platvormile?
4. Kui turvaline see on? Loe hoolikalt läbi kasutustingimused, eriti mis puudutab andmete privaatsust. Ära sisesta tundlikku äriinfot tööriistadesse, mille turvalisuses sa kindel ei ole.

Oleme loonud lihtsa kontrollnimekirja, mis aitab sul samm-sammult esimese AI-projekti ellu viia ja õigeid valikuid teha.

AI kasutuselevõtu kontrollnimekiri väikeettevõttele

See samm-sammuline lähenemine aitab maandada riske ja tagab, et sinu esimene kokkupuude tehisintellektiga oleks positiivne ja tulemuslik.

Kuidas mõõta, kas AI-st on ka päriselt kasu?

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt on tore, aga kust sa tead, et see ka tegelikult aega ja raha säästab? AI mõju mõõtmine on kriitilise tähtsusega, et saaksid teha teadlikke otsuseid ja vältida tühja investeeringut.

Sea endale kohe alguses selged ja mõõdetavad sihid. Mida täpsemalt sa tead, mida saavutada tahad, seda lihtsam on hiljem tulemusi hinnata.

• Kui kasutad AI-d klienditeeninduses: Mõõda, kui palju vähenes inimestele saadetud päringute arv või kui kiiresti kliendid oma vastused kätte said.
• Kui kasutad AI-d sisuloomes: Jälgi, mitu tundi kiiremini valmivad nüüd blogipostitused või sotsiaalmeedia kampaaniad. Kas ajavõit on tuntav?
• Kui kasutad AI-d andmeanalüüsis: Hinda, kas AI abil leitud mustrid aitasid sul teha paremaid äriotsuseid. Kas müük kasvas või kulud vähenesid tänu sellele?

Alusta väikeselt, katseta julgelt ja õpi igast kogemusest. Just nii leiad parimad viisid, kuidas panna tehisintellekt enda ja oma ettevõtte heaks tööle.

AI riskid ja kuidas neid targalt vältida

Tehisaru on kahtlemata võimas tööriist, aga nagu iga vägeva asjaga, tuleb ka sellega kaasa omajagu vastutust. Enne kui AI oma igapäevatöösse täielikult integreerid, on ülioluline mõista sellega kaasnevaid riske.

Eesmärk pole hirmutada, vaid anda kätte teadmised, et saaksid olla tark ja eetiline kasutaja. Lõppude lõpuks on AI nagu väga intelligentne, aga samas ka naiivne praktikant – ta vajab alati sinupoolset suunamist ja kriitilist pilku.

Pea meeles kõige olulisemat: AI-mudelid, eriti suured keelemudelid nagu ChatGPT, ei “mõtle” ega “tea” tõde. Nad on uskumatult osavad mustrite leidjad, kes reastavad sõnu statistilise tõenäosuse alusel. Nende eesmärk on anda sulle vastus, mis kõlab kõige usutavamalt, mitte tingimata vastus, mis on faktiliselt õige.

AI hallutsinatsioonid ehk enesekindel valeinfo

Oled sa kokku puutunud mõistega AI hallutsinatsioon? See kõlab küll veidralt, aga on üks levinumaid ja ohtlikumaid probleeme AI kasutamisel. Sisuliselt tähendab see, et AI genereerib täiesti enesekindlalt valet, väljamõeldud või absurdset infot, esitledes seda kui puhast tõde.

Ta võib viidata olematutele uuringutele, mõelda välja ajaloolisi sündmusi või tsiteerida inimesi, kes pole iial midagi sellist öelnud.

Probleem on selles, et mudelil puudub teadlikkus tõest ja valest. Tema ainus eesmärk on luua keeleliselt korrektne ja loogilisena tunduv tekst. Kui tal andmetes lünk tekib, siis ta lihtsalt “improviseerib” ja täidab selle kõige tõenäolisema sõnajadaga. Isegi kui see tähendab faktide väljamõtlemist.

Näiteks: kui palusid AI-l kirjutada kokkuvõtte Eesti ajaloost ja ta mainib, et esimese laulupeo korraldas keegi Peeter Tamm aastal 1860, siis see lause ise kõlab täiesti usutavalt. Tegelikult on see aga vale. See on klassikaline näide hallutsinatsioonist – detailid tunduvad õiged, aga on tegelikult välja mõeldud.

Kuidas on lood andmete privaatsusega?

Enne kui sisestad tundlikku infot AI-vestlusaknasse – olgu selleks siis kliendinimekiri, firma ärisaladused või isiklikud andmed – pea hetkeks hoogu. Paljud tasuta AI-tööriistad võivad kasutada sinu sisestatud andmeid oma mudelite edasi treenimiseks. See tähendab, et sinu info võib teoreetiliselt sattuda tulevikus kellegi teise vastustesse.

Mõtle sellest nii: tasuta AI-vestlusaken on nagu avalik väljak, mitte privaatne seif. Kuigi tuntud teenusepakkujad on üldjuhul turvalised, tasub alati kasutustingimused üle vaadata.

Rusikareegel on lihtne: ära kunagi sisesta AI-sse midagi, mida sa poleks valmis postitama avalikku foorumisse. Tundlike andmete jaoks kasuta alati spetsiaalseid, turvalisi ja tasulisi ärilahendusi, mis garanteerivad andmete privaatsuse.

Eelarvamuste peegel ja kuidas seda vältida

AI-mudelid õpivad andmetest, millega neid on treenitud. Ja kuna need andmed pärinevad valdavalt internetist – mille on loonud inimesed –, siis paratamatult peegeldavad need ka kõiki meie ühiskonnas leiduvaid eelarvamusi ja stereotüüpe.

See tähendab, et AI võib tahtmatult võimendada kahjulikke hoiakuid. Näiteks võib pildigeneraator joonistada päringu “tegevjuht” peale ainult valgeid mehi või seostada teatud ameteid kindlate rahvustega. See ei ole mudeli pahatahtlikkus, vaid lihtsalt peegeldus andmetest, mida talle on söödetud.

Teadlik kasutaja peab sellest ohust teadlik olema. Mida siis teha?

• Ole kriitiline. Ära võta AI loodud sisu puhta kullana. Analüüsi seda ja mõtle, kas see võib sisaldada varjatud eelarvamusi.
• Ole oma juhistes täpne. Palu AI-l luua mitmekesist ja kaasavat sisu. Näiteks: “Loo pilt meeskonnast, kus on erinevast soost, vanusest ja rahvusest inimesi.”
• Anna tagasisidet. Kui märkad, et mudel loob stereotüüpset sisu, anna sellest teenusepakkujale teada. See aitab neil tulevikus mudeleid paremaks muuta.

Eestis on AI-riskide maandamine riiklikul tasandil oluline teema. Digiühiskonna arengukava 2030 uuendamine tõi tehisintellekti ühise visiooni alla koos andmete ja küberturvalisusega, mis näitab selgelt, et eesmärk on suunata AI arengut teadlikult ja turvaliselt. Selle kohta saad põhjalikumalt lugeda Justiitsministeeriumi digilehelt.

Kokkuvõttes, AI on nagu erakordselt andekas, aga elukogemuseta abiline. Ta suudab teha imelisi asju, kuid vajab alati sinu, kui targa kasutaja, järelevalvet ja kriitilist meelt.

Sinu esimesed sammud AI maailmas

Nüüd, kui sul on AI olemusest ja ka riskidest selge pilt ees, on aeg asuda kõige põnevama osa juurde – ise käed külge panna! See peatükk on sinu isiklik stardipakett, mis aitab teooria praktikasse viia. Ära muretse keerulise tehnika pärast, sest alustame lihtsatest ja enamasti tasuta tööriistadest, mida saad kohe proovima hakata.

Unusta programmeerimine või keerukad seadistused. Tänapäeva AI tööriistad on loodud tavakasutajat silmas pidades – kui oskad saata e-kirja või kasutada sotsiaalmeediat, saad ka nendega hakkama. See on sinu võimalus ise kogeda, kuidas tehisintellekt saab sinu igapäevatööd või hobiprojekte lihtsamaks ja loovamaks muuta.

Lihtsad AI tööriistad, mida kohe katsetada

Kõige parem on alustada ülesandest, mida sa tihti teed, ja vaadata, kas AI saaks sind aidata. Siin on mõned ideed ja tööriistad, mis ei nõua sinult esimeseks katsetuseks sentigi:

• Tekstide loomine ja lihvimine: Vajad abi blogipostituse kirjutamisel, e-kirjale vastamisel või sotsiaalmeedia postituse koostamisel? ChatGPT või Google Gemini on siin suurepärased abilised. Kirjelda neile oma soovi ja nad loovad sulle mõne sekundiga mustandi.
• Piltide genereerimine: Tahad luua unikaalset pilti esitluse või kodulehe jaoks? Tööriistad nagu Microsoft Designer (Image Creator) või Midjourney (piiratud tasuta kasutus) loovad sinu tekstikirjelduse põhjal pilte. Proovi näiteks sisestada „karu sõidab Tallinnas jalgrattaga“ ja vaata, mis juhtub!
• Koosolekute kokkuvõtted: Kui oled väsinud koosolekutel märkmete tegemisest, siis rakendused nagu Otter.ai või Microsoft Copilot suudavad heli salvestada ja teha sellest automaatselt tekstilise kokkuvõtte, tuues välja olulisemad punktid ja tegevused.

Näiteks: kujuta ette, et pead looma oma väikesele pagariärile Instagrami postituse uue kaneelirulli kohta. Selle asemel, et pool tundi pead murda, võid paluda ChatGPT-l kirjutada kolm erinevat postituse varianti. Seejärel lased pildigeneraatoril luua isuäratava pildi auravast kaneelirullist. Kogu protsess võtab vaid mõne minuti.

Sinu eestikeelne teejuht AI maailmas

Uute tööriistade katsetamine on põnev, aga valikute rohkus ja kiire areng võivad kergesti tekitada tunde, et oled justkui eksinud. Kust leida usaldusväärset infot, eestikeelseid juhendeid ja võrdlusi, mis aitaksid just sinu jaoks õigeid lahendusi leida?

Siin tulebki appi Tehisarukas – sinu isiklik eestikeelne kompass AI-maailmas. Meie eesmärk on koondada kõik vajalik ühte kohta, et sa ei peaks infot kildudena internetist taga ajama.

Tehisarukas pole lihtsalt uudisteportaal. See on kasvav kogukond ja teadmiste pagas, mis on loodud selleks, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel tehisintellektist praktilist kasu lõigata.

Meie platvormilt leiad:

• Värskeimad uudised: Anname sulle lihtsas keeles ülevaate olulisematest arengutest AI-maailmas.
• Põhjalikud tööriistade võrdlused: Testime ja analüüsime erinevaid AI-lahendusi, et saaksid teha teadliku valiku. Kui otsid parimaid tööriistu, siis meie põhjalik ülevaade parimatest AI tööriistadest on suurepärane koht alustamiseks.
• Praktilised õpetused: Jagame samm-sammult juhendeid, kuidas erinevaid tööriistu oma igapäevatöös reaalselt kasutada.
• Toetav kogukond: Meie foorumis saad esitada küsimusi, jagada oma kogemusi ja õppida teistelt Eesti AI-huvilistelt.

Olgu sinu eesmärk tõsta oma ettevõtte tootlikkust, omandada uusi oskusi või lihtsalt uudishimust katsetada – me oleme siin, et sind sel teekonnal toetada. Astu esimene samm, proovi mõnda tööriista ja liitu Eesti kasvava AI-kogukonnaga.

Levinumad küsimused ja vastused AI kohta

Siia oleme kokku kogunud mõned kõige põletavamad küsimused, mis inimestel tehisaru kohta tekivad. Selged ja otsekohesed vastused aitavad sul juba loetut kinnistada ja selles kiires maailmas enesekindlamalt orienteeruda.

Lõppude lõpuks tekitab AI palju elevust, aga ka omajagu kõhklusi. Mida selgem pilt, seda paremini oskad seda enda kasuks tööle panna.

Kas AI võtab minu töökoha ära?

See on ilmselt kõige levinum hirm. Lühike vastus: tõenäoliselt mitte, aga see muudab sinu töö sisu päris kindlasti. AI on eelkõige tööriist, mis suudab sinu eest ära teha rutiinseid ja korduvaid ülesandeid. See on nagu ülimalt tark praktikant.

See tähendab, et sinu aeg vabaneb, et keskenduda loovamatele ja strateegilisematele tegevustele – neile, mis nõuavad inimlikku kontakti, empaatiat ja kriitilist mõtlemist. Tuleviku võti pole AI kartmine, vaid oskus seda nutikalt enda heaks rakendada. Inimene, kes kasutab AI-d, on alati produktiivsem kui see, kes seda eirab.

Kas ma pean AI kasutamiseks olema programmeerija?

Absoluutselt mitte! See on üks suurimaid ja vananenumaid müüte. Tänapäeval on loodud tohutult palju kasutajasõbralikke AI-tööriistu, mille kasutamine ei nõua ainsatki rida koodi.

Kui sa oskad kasutada tavalist veebilehitsejat või nutitelefoni äppi, saad kindlasti hakkama ka enamike AI-rakendustega. Fookus on nihkunud tehniliselt keerukuselt lihtsale ja intuitiivsele kasutajakogemusele, kus oluline on hea mõte, mitte koodikirjutamise oskus.

Kui turvaline on oma andmeid AI-le anda?

See on väga oluline küsimus ja vastus sõltub täielikult konkreetsest teenusest, mida kasutad. Suured ja usaldusväärsed tegijad (nagu Google, Microsoft ja OpenAI) investeerivad massiivselt andmete turvalisusesse ja privaatsusesse, eriti oma äriklientidele mõeldud lahendustes.

Siiski kehtib kuldne reegel, eriti tasuta tööriistade puhul: ära kunagi sisesta AI-vestlusaknasse tundlikku isiklikku infot või ärisaladusi, kui sa pole teenuse tingimustes 100% kindel. Mõtle sellest kui avalikust vestlusest pargis, mitte privaatsest vestlusest nelja seina vahel.

Mida see lühend LLM tähendab?

Oled seda lühendit ilmselt juba igal pool kohanud. LLM on lühend ingliskeelsest mõistest Large Language Model, mis eesti keeles tähendab suurt keelemudelit. See on spetsiifiline tehisaru tüüp, mis on treenitud mõistma ja looma inimkeelset teksti. Need on justkui tohutu ajuga keele-eksperdid.

Kujuta ette, et üks mudel on läbi lugenud peaaegu terve interneti – kõik raamatud, artiklid ja veebilehed. Selle tulemusena on ta õppinud ära keele mustrid, stiilid ja seosed. Just see lubabki tal vastata küsimustele, kirjutada e-kirju ja tõlkida keeli nii muljetavaldavalt.

Tuntumad suured keelemudelid ongi mootoriks selliste tööriistade taga nagu ChatGPT, Google Gemini ja Claude.