Tehisintellekt hariduses ei ole enam kauge tulevikumuusika, vaid juba praegu meie koolide argipäev. Kui veel hiljuti oli AI kasutamine pigem üksikute entusiastlike õpetajate katsetuspõld, siis aastaks 2026 on pilt muutumas palju süsteemsemaks. Fookus liigub “proovimiselt” reeglite, oskuste, töövoogude ja hindamise läbimõeldud rakendamisele.
See kõik tõstatab väga praktilisi küsimusi. Mida see muudab õpetaja töös, õpilase õppimises ja kooli juhtimises? Ja mis kõige tähtsam – kuidas tagada, et tehisintellektist saaks õppimise võimendi, mitte mugav otsetee, mis asendab iseseisvat mõtlemist? Lõppude lõpuks on ju pingutus ja arusaamine see, mis teadmised püsivaks muudab.
Sisukord
Mis loetakse 2026. aastal koolis “tehisintellektiks”?
Kui räägime tehisintellektist hariduses, ei pea me silmas klassiruumis ringi liikuvaid roboteid. Tegelikkus on palju praktilisem ja keskendub tarkadele tööriistadele, mis aitavad õppida ja õpetada. Peamiselt kohtab Eesti koolides nelja tüüpi AI-abilisi:
- Generatiivsed tekstirobotid (nagu OpenAI loodud ChatGPT), mis loovad uut sisu – tekste, pilte, ideid.
- Kohanduvad harjutuskeskkonnad (nagu Khan Academy või 99math), mis pakuvad õpilase tasemele vastavaid ülesandeid.
- Tõlke- ja kirjutamisabilised (nagu Grammarly või Google Translate), mis aitavad keelt lihvida.
- Õpianalüütika, mis aitab õpetajal märgata mustreid õpilaste tulemustes ja vajaduspõhiselt tunde planeerida.
Kõigi nende tööriistade juures kehtib aga üks kuldreegel: tehisintellekt võib olla suurepärane õpipartner, aga ta ei ole eksimatu teadmiste allikas. Ta ei “tea” tõde, vaid pakub statistiliselt kõige tõenäolisema vastuse. Seega jääb vastutus sisu õigsuse ja kvaliteedi eest alati inimesele.
Generatiivne AI vs kohanduv õppimine
Oluline on mõista kahe peamise AI-tüübi erinevust. Generatiivne AI loob midagi täiesti uut. Näiteks võid paluda tal kirjutada luuletuse Vabadussõjast või selgitada lahti fotosünteesi põhimõtte. Kohanduv platform aga ei loo uut sisu, vaid juhib sind läbi olemasolevate harjutuste. Näiteks kui vastad matemaatikaülesandele õigesti, annab see sulle järgmiseks keerulisema ülesande, aga kui eksid, pakub lihtsamat harjutust või vihjet.
Need kaks võivad teineteist suurepäraselt täiendada. Õpilane võib esmalt paluda generatiivsel AI-l selgitada keerulist teemat (nt protsentarvutus) ning seejärel harjutada seda oskust kohanduval platvormil, mis annab talle tasemele vastavaid ülesandeid ja kohest tagasisidet.
Mida AI ei tee (ja miks see on oluline)
Keelemudelid nagu ChatGPT ei mõtle ega saa asjadest aru nagu inimene. Nad on treenitud hiiglasliku tekstihulga peal ja nende ainus eesmärk on ennustada, milline sõna peaks lauses järgmisena tulema. Seetõttu võivad nad toota väga veenvalt kõlavaid, aga täiesti valesid vastuseid, mida kutsutakse “hallutsinatsioonideks”.
Näiteks võid paluda AI-l leida viiteid teadustööle ja see võib genereerida nimekirja autoritest ja pealkirjadest, mis näevad täiesti usutavad välja, kuid mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kooli igapäevas tähendab see, et kriitiline mõtlemine, faktide kontrollimine ja allikatega töötamine ei kao kuhugi – vastupidi, need muutuvad olulisemaks kui kunagi varem.
Suurim muutus: kuidas õppimise loogika nihkub
Tehisintellekt muudab õppimise aluspõhimõtteid, sest kiire abi on alati käeulatuses. Selgitused, ideed ja esimesed mustandid on vaid paari kliki kaugusel. See võib tohutult tõsta õpilaste iseseisvust ja uudishimu, sest nad ei pea enam takerdudes ootama õpetaja abi. Samas, kui eesmärgid ja reeglid on hägused, võib see vähendada õppimiseks vajalikku pingutust.
Seetõttu on kooli peamine roll kujundada “mõtestatud kasutus” – luua keskkond, kus tehisintellekt toetab õppimist, kuid õppimine ise jääb alati õppija enda aktiivseks tööks ja vaimseks pingutuseks.
“Kiire vastus” vs “püsiv oskus”
On ülioluline teha vahet kiire vastuse saamisel ja püsiva oskuse omandamisel. AI on meister andma kiireid vastuseid, kuid päris oskus tekib alles siis, kui õppija mõistab lahenduse tagamaid, suudab seda põhjendada ja uues olukorras iseseisvalt rakendada. Pingutus ja isegi eksimine on sügava õppimise lahutamatu osa.
Näiteks kui õpilane laseb AI-l kirjutada essee valmis, saab ta küll kiire tulemuse, kuid tal ei teki oskust oma mõtteid struktureerida ega argumenteerida. Püsiv oskus tekib siis, kui ta kasutab AI-d ideede põrgatamiseks, aga kirjutab teksti ise valmis, õppides protsessi käigus.
Praktiline võte selle toetamiseks on paluda õpilasel esitada AI vastuse kohta kaks kontrollküsimust, näiteks: “Mis eeldustel see vastus kehtib?” või “Millisele peamisele allikale see väide tugineb?”. See lihtne nipp suunab fookuse kopeerimiselt kriitilisele analüüsile.
Õppija vastutus ja enesejuhtimine
Tehisintellekti ajastul kasvab plahvatuslikult enesejuhtimise tähtsus. Õpilane peab endale üha selgemalt sõnastama: mis on minu eesmärk – kas saada ülesanne kaelast ära või päriselt midagi selgeks õppida? See eeldab teadlikku otsust.
Nagu rõhutavad ka Tallinna Ülikooli soovitused, on õppimise eesmärgi mõtestamine ja õppija isiklik vastutus õpitulemuste saavutamisel kesksel kohal. Koolide ja õpetajate ülesanne on seda vastutust õpilastes teadlikult kasvatada, alustades ülesannetest, mis väärtustavad protsessi ja põhjendamist.
Õpetaja töö 2026: vähem rutiini, rohkem juhendamist
Paljud kardavad, et tehisintellekt võtab õpetajatelt töö, kuid tegelikkus on vastupidine. AI ei asenda õpetajat, vaid vabastab ta aega just selleks, mida masin ei suuda: õpilase märkamiseks, inspireerimiseks ja inimliku sideme loomiseks. AI saab aidata rutiinsete ülesannetega, nagu materjalide kohandamine või tagasiside ettevalmistamine, kuid kvaliteedi, tähenduse ja klassi dünaamika eest vastutab endiselt õpetaja.
Õpetaja roll ongi nihkumas sisu edastajalt pigem õppeprotsessi disaineriks ja juhendajaks, kes loob õpilastele teekondi, kus nad saavad AI toel iseseisvalt ja turvaliselt katsetada.
Tunniks valmistumine ja materjalide kohandamine
Kujutame ette ajalooõpetajat, kes soovib luua tundi Vabadussõjast. Ta saab paluda AI-l genereerida tunnikava mustandi, ajajoone ja isegi näidisküsimused. Lisaks saab ta paluda tehisintellektil luua samast teemast kolm eri keerukusastmega tekstiversiooni – ühe lihtsama, teise standardse ja kolmanda süvitsi mineva.
Näiteks lihtsamas tekstis on laused lühikesed ja fookus on peamistel sündmustel. Keerulisemas versioonis analüüsitakse juba geopoliitilist konteksti ja tuuakse sisse erinevaid ajaloolisi tõlgendusi.
Oluline on aga alati meeles pidada: kasuta AI-d “esimese mustandina”, mitte lõpliku materjalina. Õpetaja peab alati kontrollima, kas sisu vastab õpiväljunditele ja klassi tegelikele vajadustele.
Tagasiside ja hindamine tehisaru ajastul
Kui õpilasel on ligipääs tööriistadele, mis suudavad sekunditega essee kirjutada, ei näita pelgalt lõpptulemus enam alati õppija tegelikku panust. See tähendab, et hindamine peab muutuma protsessipõhisemaks. Oluliseks ei saa mitte ainult see, mis on töö tulemus, vaid kuidas selleni jõuti. Fookus liigub protsessi jälgimisele: vaheversioonide esitamine, suuline kaitsmine, refleksioon ja originaalandmete (nt intervjuu või vaatluse) kasutamine. Just nii soovitab läheneda ka Tallinna Ülikool, et vähendada akadeemilise petturluse riski.
Miks “AI-tuvastaja” pole imerohi
Loomulikult tekib kiusatus kasutada programme, mis tuvastavad, kas teksti on kirjutanud masin. Kahjuks pole need tööriistad usaldusväärsed ja võivad kergesti eksida, pannes ausa õpilase ebaõiglasesse olukorda. Tallinna Ülikool ei soovita tugineda AI-tuvastusteenustele kui tõendile, vaid rõhutab dialoogi, kokkuleppeid ja hindamismeetodite muutmist. Parem alternatiiv on luua ülesandeid, kus õppija peab oma mõttekäiku näitama – näiteks analüüsima midagi, mis on seotud tema isikliku kogemusega või klassis tehtud katsega.
Õpilase roll 2026: AI-kirjaoskusega õppija
Õpilase jaoks on tekkimas uus baasoskus – AI-kirjaoskus. See tähendab oskust tehisintellektiga mõtestatult töötada: esitada täpseid küsimusi, kontrollida vastuseid, parandada masina vigu, põhjendada oma valikuid ja viidata, kui see on nõutud. Oluline on osata eristada, millal AI on kasulik abiline ja millal hakkab see tööd sinu eest “ära tegema”.
Kriitiline mõtlemine ja allikakontroll
Kuna tehisintellekt võib esitada eksitavat infot sama enesekindlalt kui tõeseid fakte, on kriitilisest mõtlemisest saanud õppeprotsessi vundament. Hea rutiin, mida iga õpilane saab kasutada, on “väide → allikas → võrdlus → järeldus”.
Näiteks kui AI väidab, et Eesti esimene president oli Konstantin Päts, peaks õpilane küsima allikat, võrdlema seda usaldusväärse infoallikaga (nt entsüklopeedia) ja tegema järelduse, et tegemist on veaga, kuna Päts oli riigivanem, mitte president tänapäeva mõistes. See on kooskõlas ka TLÜ soovitusega kontrollida AI genereeritud väiteid, viiteid ja nimesid ning otsida üles originaalallikad.
Kuidas kasutada AI-d õppimise toetamiseks (lubatud kasutusviisid)
Selge piiri tõmbamine lubatud abi ja keelatud spikerdamise vahele on koolielu üks kuumemaid teemasid. Siin on mõned praktilised näited, mis aitavad õppimisele kaasa, mitte ei takista seda, ja mida ka TLÜ soovitab:
- Ideede põrgatamine: Kasuta AI-d ajurünnakuks, et leida uurimistööle uusi vaatenurki.
- Enesekontroll: Lase tehisintellektil oma lahenduskäik üle vaadata või esita talle kontrollküsimusi.
- Teksti keeleline korrigeerimine: Palu AI-l parandada oma teksti grammatikat ja stiili.
- Erinevate lahenduskäikude leidmine: Küsi, kas matemaatikaülesannet saaks lahendada ka kuidagi teistmoodi.
- Mahuka teksti kokkuvõtte abistamine: Lase AI-l teha pikast teadusartiklist lühike kokkuvõte, et saada põhipunktidest kiirelt ülevaade.
Kooli tasandi muutus Eestis: kokkulepped, ligipääs ja tugiprogrammid
Aastaks 2026 tähendab “AI koolis” üha rohkem kooli ühist raamistikku: selged reeglid, õpetajate tugi, ligipääs tööriistadele ja läbipaistev hindamine. Üksiküritamisest peab saama meeskonnamäng. Riiklikul tasandil toetab seda muutust näiteks TI-Hüppe programm, mille eesmärk on aidata haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Ühe peamise tulemusena nähakse ette, et koolides tekivad selged tehisaru kasutamise kokkulepped.
TI-Hüpe ja gümnaasiumite fookus
TI-Hüppe tugiprogramm on suunatud gümnaasiumitele ja kutsekoolidele, pakkudes tuge koolituste, seminaride ja kogukonna loomise kaudu. Eesmärk on tehisaru mõtestatud kasutus õpetajate töö toena. Programmi plaan laieneda 12. klassidele ja kutsekoolidele alates septembrist 2026 näitab riigi pikaajalist plaani AI süsteemseks integreerimiseks haridusse.
Võrdne ligipääs ja “uue digilõhe” vältimine
Kui AI kasutus muutub õppetöö osaks, peab kool tagama, et kõigil õppijatel oleksid võrdsed võimalused. Ei saa eeldada, et kõigil on kodus ligipääs tasulistele ja võimsatele AI-mudelitele. Näiteks kui ülesande lahendamiseks on vaja kasutada tasulist tarkvara, peab kool pakkuma selleks võimaluse kooli arvutiklassis. Nagu rõhutab ka TLÜ, tuleb tarkvara valikul arvestada õppijate erineva ligipääsu ja kogemustega.
Koolijuhi ja IT-toe roll
Koolijuhtkond peab looma selguse: millised tööriistad on lubatud, kuidas andmeid käsitletakse, kuidas õpetajaid toetatakse ja kuidas vanematega suheldakse. Eesmärk pole luua paksu reegliraamatut, vaid pigem lihtne, ühele lehele mahtuv kooli “AI kasutamise kokkulepe”. See võiks sisaldada kooli põhimõtteid, näidisülesandeid ja uutmoodi hindamise loogikat, olles kõigile arusaadav ja praktiline.
Riskid ja “targad piirid” 2026. aastal
Iga võimsa tööriistaga kaasnevad ka riskid. On oluline neist avatult rääkida, et oskaksime neid teadlikult vältida. Suurimad murekohad on:
- Õppimise asendumine: liiga palju “valmis vastuseid” vähendab iseseisvat mõtlemist.
- Valeinfo ja põhjendamata väited: AI võib toota veenvalt kõlavaid valesid.
- Autorsus ja viitamine: ebaselgus selles, kes on töö tegelik autor.
- Isikuandmed ja konfidentsiaalsus: tundliku info sattumine valedesse kätesse.
UNESCO põhimõte ütleb tabavalt, et haridusasutused peaksid ise hindama GenAI tööriistade eetilist ja pedagoogilist sobivust ning kaitsma inimeste tegutsemisvõimet.
Autorsus, viitamine ja ausus
Töö autor on alati inimene. Tehisintellekt on tööriist, mille kasutamine peab olema läbipaistev. TLÜ rõhutab, et õppija peab suutma näidata töö valmimise protsessi ja vaheversioone. See tagab, et lõpptulemus peegeldab õppija enda mõttetööd. Kui AI kasutamine on lubatud, tuleb sellele ka korrektselt viidata, nii nagu koolis on kokku lepitud.
Andmekaitse ja tundlik info
Siin kehtib lihtne reegel: ära sisesta avalikku AI-rakendusse isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, kui sa pole kindel, kuidas andmeid hoitakse ja kasutatakse. See puudutab nii õpilaste nimesid kui ka näiteks avaldamata uurimistöid. TLÜ juhib tähelepanu isikuandmete töötlemise põhimõtetele ja konfidentsiaalsuse riskile.
Praktiline rakendusplaan Eesti koolile (30–90 päeva)
Kuidas siis alustada ilma suurt reformi ette võtmata? Siin on lihtne teekaart, mis toetub ka TI-Hüppe rõhuasetustele.
1) Valige 1 aine ja 1 kasutusjuht
Edukas algus on kitsas ja mõõdetav. Näiteks valige eesti keele tunnis fookuseks “kirjutamise mustandi koostamine ja sellele järgnev refleksioon” või matemaatikas “enesekontroll enne kontrolltööd”. Nii tekib koolil kiiresti oma kogemus ja head näited, mida teistega jagada.
2) Sõnastage kokkulepped (õpilane–õpetaja–kool)
Looge lihtne kokkulepe, kus on kirjas: millal AI on lubatud, kuidas selle kasutamist märgitakse, mida täpsemalt hinnatakse ja mis on keelatud. Nagu TI-Hüpe rõhutab, on ühised kokkulepped koolides üks programmi peamisi sihte.
3) Muutke hindamist “AI-kindlamaks”
Võtke kasutusele kolm lihtsat töövõtet, mida soovitab ka TLÜ petturluse vähendamiseks:
- Protsessi tõendamine: paluge esitada töö mustandeid ja vaheversioone.
- Originaalandmete kasutus: laske õpilasel teha intervjuu või vaatlus ja analüüsida selle tulemusi.
- Suuline arutelu või kaitsmine: arutage töö tulemused läbi näost näkku.
Kokkuvõtteks
Aastal 2026 ei muuda tehisintellekt Eesti kooli niivõrd tehnoloogilisemaks, vaid sunnib meid selgemalt sõnastama, mida me õppimises päriselt väärtustame: mõtlemist, põhjendamist, ausust ja iseseisvust. Kui koolil on olemas selged kokkulepped, õpetajatel tugi ning hindamine on protsessipõhine, saab AI-st pigem õppimise võimendi kui lühitee “valmis vastuseni”.
Tehisarukas on eestikeelne kõik-ühes tehisaruplatvorm, mis koondab uudised, tööriistad, õpetused ja koolitused, et aidata ka sinul tehisintellektist praktilist väärtust luua. Avasta rohkem ja liitu kogukonnaga
